Kui mina veel noor mees olin ja oma talus rahulikku elu elasin, siis poisid võrgutasid tüdrukuid ja mõni riivatum proovis korralikke abielunaisi kah võrgutada, aga tervet ühiskonda ei võrgutand keski. Kui võrgutas, siis nõnnaviisi, et mina aru ei saand.

Nüüd on küll sedasi, et terve ühiskond on ära võrgutatud. Ma poleks sellest tuhkagi tead, aga Ärman seletas mulle ära, et seda hinternetti ei passigi selle nimega üida. Kõigepealt on see nimi nii pikk, et keski peale minu ei viitsi seda välja ütelda, ütlevad ainult nett. Teiseks teab iga korralik eesti mees, et nett on inglise keeli võrk, ja korralik eesti mees võõraid keeli oma jutu sisse ei sega. No ma olen korralik eesti mees küll ja minu Kata arvab sedasama, kuigi korraliku juures kirtsutab natuke nina.

Nojah, see kõik pole tähtis. Tähtis on, et see võrk (vai hintervõrk) on akand meile pahandust tegema. Nüüd on kõigil kompluuterid kodus ja nooremad inimesed nopivad uudiseid otse võrgusilmast ega telligi seda peris seitungit. Ütlevad, et ei ole vaja. Oleks vanad ajad, kus iga täismees suitsu tõmbas, siis oleks saand seitungi sisse pläru keerata. Nüüd ei tohi seda inglise vissi ja tsipsi kah enam eilse lehe sees müia, trükimust pidada tursa ära mürgitama.

No aga lehte jälle ilma rahata välja anda ei saa. Keski peab mõistma paberist seitungit kah lugeda ja selle eest tollarisi välja käima, muidu on meil pank ja rott korraga käes. Surmakuulutused üksi lehetegijaid ei toida, pealegi on iga kuulutusega jälle üks lugeja vähem.

Küsisin Ärmani käest, kumba tema loeb, kas lehte vai võrku. Poiss ütles, et mõlemat. Et magusama võtab kohe võrgust värskelt nigu Peipsi ahvena jääaugust. Pärast, kui postiljon peris lehe kuvääri sees koju toob, uurib ülejäänut kah. Lausus veel, et õige eestlane peab lehe välja andmist toetama.

Aga siis akkasime arutama, et mida nendega eestlastega teha, kes ei ooli nii õige olemisest, et selle eest raha annab, mida muidu kätte saab. Liugu lasta tahab ju igaüks, aga kaval mees laseb nii, et oma püksitagumik kuivaks jääb. Hintervõrku on vaja, aga raha ikke kah.

Mulle tuli meelde, kuda Soome Talvesõja aegu sai külas raadiut kuulatud. Kuulasime Elsingi jaama, aga raske oli aru saada, sest venelased segasid vahele. Kas nüüd ei leidu meie ulgas nii kanget tehnika meest, kes võrgu kuritarvitajad võrku tõmbaks. Et teeks nisukese massina, mis paneks võrgusilma virvendama igal selle mandri inimesel, kes pole raatsind seitungi eest raha maksta. Kaugemad las vahivad, neile jõuab paberist leht liiga ilja kätte. Tasuks proovida.

Märkmed: