30. märtsil tähistasid võrulased ja nende sõbrad Võrulaste Koondis Torontos (VKT) 35. aastapäeva koos samas läbi viidud peakoosolekuga.

35 aastat — on seda vähe või palju? Küllap piisavalt, et hüüda: „Ah, kui noored me tookord olime!“ Kahjuks hiilib vanadus vargsi meie keskele.

VKT asutati 24. märtsil 1968 ja selle esimehed on olnud: August Raag (1968—1980); Alfred Kelder (1980—1981); Leo Puurits (1981—1989); August Tuvikene (1989—1993) ja Salme Vesi (1993. aastast kuni siiani).

Pr. Vesi tervitas võrulasi ja külalisi ning andis lühiülevaate VKT tegevusest — rõõmudest ja muredest. VKT esimeseks ürituseks oli „Võrumaalaste Koonduspäev“ 1968.a. sügisel Seedriorul, kus osales 400 inimest ja mille pilet maksis 2 dollarit. Selle kokkusaamise õnnestumine tiivustas, ja nii on aastate jooksul korraldatud 68 erinevat üritust. Tuletati meelde mitmeid lõbusaid seiku minevikust.

Seedriorul tähistati ka kodumaalt lahkumise 30. aastapäeva. Seistes mälestuste sillal ja vaadeldes tähti, hüüatas Leo Puurits: „Suur Vanker, Suur Vanker — sõiduta meid koju! Linnutee, näita suunda!“

Võrulased on osalenud Killamängudel ja kõikidel ESTO-del. Elu kestis ja energiat jätkus.

Nagu kõikjal Eestis, on ka Võrumaal palju andekaid ja toredaid inimesi: on jätkunud lauljaid, etlejaid ja tegutsenud õige mitu orkestritki. Siinkohal pole neid kõiki võimalik loetleda. Võrukestel on olnud ka avatud südamed ja helded käed. Maakonna raamatukogule on saadetud 5369 köidet; on annetatud raha suvekodule, Eesti Majale ja EV Aupeakonsulaadile. Võru maakonnahaiglale osteti ja saadeti ravimeid ja diagnostilist aparatuuri, ratastoole jm. Toetati Võru Rahvusraamatukogu Hilda Sabbo raamatu „Sellest vaikida ei saa“ IV osa muretsemisel. Toetusele lisasid isikliku panuse juhatuse liikmed. Võru Gümnaasiumile saadeti mitu aastakäiku ajakirju National Geographic. Isiklike annetuste näol on toetatud Võrumaa kirjanikku Hans Sissasi, kes koostab juba kuuendat raamatut Eesti rahva saatusest, eriti 1949.a. küüditamisest.

Peakoosolekut juhatas Kalju Jaason. Seltsi ridadest lahkunuid mälestati leinaseisaku ja Arkadi Altosaare flöödipalaga.

Laekur Ruudi Lallilt kuulsime, et me ei ole päris vaesed ja et meil on arve Toronto Eesti Ühispangas. Revisjonikomisjon tunnistas laekuri töö heaks.

Valimistel uusi kandidaate kahjuks ei esitatud ja nii valiti endine juhatus tagasi. 2003.a. tegevuskava jäi veel lahtiseks.

Seejärel luges Salme Vesi ette VKT-le saabunud tervitused Maakondlikult Esinduskogult, Virulaste Koondiselt ja Eestisse elama asunud endiselt juhatuse liikmelt Aino Pähnalt.

Enne kohvilauda istumist rääkis Kalju Kaur südamessemineva loo meie kaunist kodupaigast Võrumaast ja hiljem veel võrukeelse lookese leivaküpsetamisest. Ta pidas ka söögipalve.

Võrulasi tervitas peol viibinud Hiidlaste Seltsi esimees Edgar Liik, meenutades kahe seltsi sõpruse algust, kui võrulased „purjetasid“ Eesti Majas hiidlaste juurde tõelise laevaga, millel oli isegi kapten kiikriga.

Kohvilaud oli tõesti rikkalik. Muusikat tegid Voldemar Palo akordionil ja Arkadi Altosaar klarnetil. Lauldi ühislaule. Tuju oli kõigil hea ja saali täitis jutusumin. Kuigi aktiivseid võrulasi on jäänud vähemaks, loodame edasi kesta ja tegutseda, aga ka koos sõpradega pidutseda.

Soovime kõigile kaunist kevadet ja kosutavat suve. Kohtumiseni!

Märkmed: