"Milleks on meile seda ajalugu vaja: kas rusikaga vastu rinda tagumiseks või millegi õppimiseks? Kas meil on vaja rääkida sõjast kui võitjatest ja kaotajatest?" küsis Vseviov "Terevisioonile" antud intervjuus kommenteerides tänapäeval antavaid hinnanguid Tallinnas toimunule täna 65 aasta eest.
"Vanemad inimesed, kes eriti kipuvad tülli minema, võiksid istuda koos ja meenutada, kuidas seal kaevikutes oli, mis neid sinna viis ja mõelda selle peale, et kunagi ei juhtuks midagi sellist, mis nende lapselapsed viiks sinna kaevikusse. Kõik see on ühendav," leidis ajaloolane.
Vseviovi sõnul ei ole ta kunagi aru saanud, miks minevikuga on vaja õigustada olevikku. "Olevikus on ju nii palju sellist, millega peaks tegelema mõtlemata minevikule - need on nii erinevad asjad. Natuke on selles tunda ka riikide tasandil - nad pole täiskasvanuks saanud," märkis Vseviov.
"Mul on nii kahju vahel Putinist ja Medvedevist ja nendest ajaloolastest, kes peavad neid tekste rääkima - tõesti tekib tunne, et inimene on juba 80 aastat vana, räägib aga ikka sellest, kui vahvalt ta 15-aastasena toimis," lisas Vseviov.
22. septembril toimunu meenutab Vseviovi hinnangul juhtumit, kus "röövel tuli mulle kallale, kutsusin naabri ning ta aitas röövli välja ajada ja kolis siis minu korterisse elama".
"Vabastaja peab alati arvestama sellega, keda ta vabastab. Ei ole ju mõtet kedagi vabastada, kui vabastatu ei tunne, et ta on vabastatud," arvas ajaloolane. "Tuleb alati küsida selle käest, kes on objekt ning kelleks antud juhul on Tallinna linn ja selle elanikud. Kui nad tundsid ennast 23. septembri hommikul kõik vabastatuna, ju nad siis olid vabastatud. Neid, kes ei olnud vabastatud, oli kindlasti rohkem."
Vseviov soovitas tänasel päeval kätega vehkimise asemel tegeleda rohkem iseendaga, minna raamatupoodi ja osta endale mõne hea raamat.
22. septembril 1944 hõivas läände tunginud Punaarmee Tallinna, kust Saksa okupatsiooniväed pärast kokkupõrkeid eestlastega olid juba lahkunud. Tallinnas oli ametis Otto Tiefi valitsus ja Pika Hermanni tornis lehvis sinimustvalge lipp. Selle asemel heisati punalipp ning algas Nõukogude Liidu järjekordne okupatsioon Eestis.