Statistika.
Eesti elab suhtelises vaesuses üle 17% lapsi, Ida-Virumaal 30% ja Valgamaal koguni iga teine laps.
Vaesusrisk on igal teisel pensionäril, üksi elavatest eakatest koguni 80%-l. Töötutest elab vaesuses iga teine, töötutest meestest veelgi suurem osa.
Eestis elab absoluutses vaesuses 2,5% inimestest. Pööre paremusele on toimunud sest 2000. aastal oli neid 23%, ent suhtelise vaesuse näitaja ja vaesusrisk on siiski lubamatult kõrge.
Töötuskindlustushüvitist saab ainult 30% registreeritud töötutest. Toetusele ei kvalifitseeru vabatahtlikult töölt lahkujad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, samuti ei soodustata osalist töötamist ja samal ajal hüvitise saamist.
Ebavõrdsus ja vaesus peegeldub ka tervishoius. Eriarsti juurde pääseb haigekassa kehtestatud maksimaalse ooteaja jooksul veidi üle 50% abivajajatest. Ise makstes saab sinna mõne päevaga. Pikenevad päevaravi ja statsionaarse haiglaravi ooteajad. Hambaravist loobub rahalistel põhjustel kuni 30% inimesi.
Kodutute arvu Eestis hinnatakse 1500-2000. See arv inimesi kasutab varjupaigateenust. 85% kodututest on mehed, neist pooled 50–65-aastased.
Meetmed.
Tuleb enam tegeleda kohalikele töökohti loovate ettevõtetele soodustingimuste loomisega.
Piirata tuleb odavtööjõu sissevedu, mis võimaldab hoida palku madalal.
Pensionid peavad tõusma vähemalt Euroopa keskmisele tasemele.
Riigieelarve tuleb kriitiliselt üle vaadata ning leida võimalusi toetuste suurendamiseks vaesusohus inimestele. Selleks tuleb lõpetada riigiteenistujate ülemaksmine ning kärpida otsustavalt ametnike arvu.
Tervishoid peab saama lisaraha ja haigekassa ning sotsiaalministeerium tuleb panna vastutama kehva raviolukorra eest.
Lasteaed peab olema tasuta nagu koolgi.
Tuleb jätkata tasuta kõrgharidust.
Tuleb lõpetada jutud kaitsekulutuste tõstmisest 2,5% peale ning lõpetada ka hambad ristis 2% SKP kulutamine riigikaitsele. Idapoolse heidutuse suudab tagada ka 1,5 % SKP eraldamine kaitsele, kui vahendeid kulutada heaperemehelikult ja lõpetada riigikaitses laristamine. Paradoks riigikaitses: Me ehitame välja idapiiri, kulutades selleks sadu miljoneid, ent illegaalide põhimass saabub meile üle Vahemere. Neile peame hakkama kulutama niigi nappe sotsiaalvahendeid.
Enne suhtelises vaesuses elavate laste viimist riskirühmast välja ning pensionäride põhimassi säästmist vaesusriskist, pole mõtet rääkida ei e-Eesti edust ega demokraatiast. Toimetulek on inimõigus, mille tagamist tuleb riigilt nõuda.
Vsevolod Jürgenson
Mustamäe Linnaosakogu liige
