Walter Johanson: „vaenulikkuse“ viirus on meis hakanud sügavalt juurduma (1)
Arvamus | 25 Feb 2025  | EWR OnlineEWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
 - pics/2025/02/61535_001_t.jpg
Viimase nädala jooksul oleme me („meie“ all pean ma silmas neid, kelle maailmavaadet kujundab Jeesus Kristus) kõik olnud tähelepanelikud paavsti tervise suhtes. Vatikani pressibüroo teatel on ta kannatanud nii polümikroobse infektsiooni kui ka kahekordse kopsupõletiku all ning läbib keerulist ravi, mis hõlmab antibiootikume ja muid ravimeetodeid. Hoidkem paavst Franciscust jätkuvalt palvega, paludes Issandat teda tugevdada ja viia ta tervenemisele.

See olukord meenutab mulle üht teist „viirusinfektsiooni“, mille eest paavst on kogu oma pontifikaadi vältel sageli hoiatanud. See tuleneb viirusest, mis on juba mõnda aega kogu maailmas levimas, nakatades lugematute inimeste mõtteid ja emotsioone. Ma räägin „vaenulikkuse“ viirusest, sügavalt juurdunud halvast tundest teiste suhtes. Selle nakkuse sümptomid on kõikjal: sõdivad rahvad, vihane poliitiline diskursus, sotsiaalmeedias leviv vitriol ja maine hävitamine. Loomulikult ei ilmne vaenulikkuse viirus mitte ainult üldistes ühiskondlikes asjades, vaid ka meie igapäevases suhtluses teistega. Vaenulikkuse nakkuse sümptomaatilisteks väljendusteks oleks näiteks tööl edutamise saanud inimese üle klatšimine, meie linna kodutute suhtes eelarvamuslik suhtumine või kellegi õnnetuse üle rõõmustamine. Nagu arstid, kes määravad vastumürke Püha Isa tervist ohustavatele nakkustele, on ka paavst Franciscus sageli osutanud maailmale ravimile, mida Jeesus määrab inimsuhete võrgustikku mürgitava vaenulikkuse ravimiseks, nimelt halastuse ravimile.

Me kuuleme seda selgelt Luuka evangeeliumis (6:27-38), kus Jeesus ütleb: Armastage oma vaenlasi, pöörake ka teine põsk, ärge mõistke hukka, andestage. Pöörakem tähelepanu sellele, kuidas me sellele Issanda juhisele reageerime. Kuigi me oleme Jeesuse Kristuse järgijad ja teame, et tema õpetus on õige, võib see meile esialgu tunduda kibe pill, mida alla neelata. Palju lihtsam on kättemaksuks välja lüüa, kui meid on haavatud, või kanda pahameelt, kui meile on tehtud ülekohut, kui tahta kurjategijale head ja andestada. Kui me piiblitekstide üle edasi mõtiskleme, siis õpime, kuidas lubada armu, mitte kättemaksu, kujundada meie suhtumist ja suhtlemist.

Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Püha Paulus tuletab meile oma esimeses kirjas korintlastele (15:45-49) meelde, et puhtinimlikust vaatenurgast lähtudes oleme Aadamast põlvnevad, kuid vaimselt ühendatud Jeesusega Kristusega. Pauluse sõnade taustal on meie ristimise reaalsus, mille kaudu Jeesuse Kristuse elu muutub meie enda põhimõtteks. Me võitleme mõtete ja emotsioonidega puhtalt sisemise tasandil, mis on sageli vastuolus meie kristliku väärikuse ja kutsumusega. Paulus julgustab meid juhinduma mitte füüsilisest, vaid oma elu vaimsest mõõtmest, s.t Kristuse armust, mis toimib meis. See armu kingitus on vastumürk vaenulikkuse viktoriinile. Kui me laseme Kristuse armastusel läbida oma olemust, parandab Jumal meie meelt, meenutades, kui armuline Ta on olnud meie suhtes, patused, kes me oleme, ja pehmendab meie südamed teiste suhtes, kelle tegelikkust ja ajalugu me ei saa täielikult tunda. „Olge halastusväärsed, nagu teie taevane Isa on halastav,“ ütleb Jeesus meile. Kuna Jumal on olnud armuline, ei saa me teha muud, kui laiendada halastust teistele. Me peame elama teadlikult oma vaimulikust ühendusest Jeesusega Kristusega ja kutsuma tema armu appi.

Me võime seda võrrelda ennetavate meetmete võtmisega, et vältida nakkushaigust. Kui kuuleme, et õhus on mingi viirus, püüame instinktiivselt vältida selle nakatumist. Kuid meie kohus on ka mitte levitada seda teistele. Me hoiame end ära vaenulikkuse viiruse „nakatumise“, kui kutsume Kristuse armu ja tuletame meelde Jumala halastust meie vastu. Leviku peatamine nõuab teadlikku otsust laiendada halastust teistele.

Kaunis näide vaenu leviku peatamisest on esitatud 1. Saamueli raamatus (26:2, 7-9, 12-13, 22-25) jutustatavas Taaveti loos. Ta ja tema järgijad on sukeldunud vihkamise ja süüdistuste mürgisesse õhkkonda. Põgenedes kuningas Sauli eest, kes tahab teda tappa, võib Taavet kuninga elu lõpetada. Tema järgijad julgustavad teda seda tegema, kuid nii nende kui ka Sauli hämmastuseks näitab ta kuninga suhtes leebust. See armuakt peatab vägivallatsükli ja takistab viiruse levikut.

Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Jeesuse õpetus halastusest, püha Pauluse õpetus ja Taaveti näide rõhutab meie tänast missiooni Kristuse järgijatena. Maailm on muutunud paljuski karmiks ja vihaseks kohaks. Meie kutsumus on aidata peatada vitrioli ja süüdistuste levikut, olles teiste suhtes halastuse vahendajad. Vaenulikkus tekitab veel rohkem vaenulikkust. Halastus peatab selle.

Toome selle nüüd euharistia juurde. Missas jõuab jumalik halastus taas meieni. Kristuse armu kõrgeim ilming, tema eneseohverdus ristil, saab nähtavaks tema ihu ja vere ohverdamises. Olgu armu armuannetus selles sakramendis tervendav meid igasugusest sisemisest kibedusest või vihast ja vabastav meid kuulutama Kristuse halastust kui ainsat abinõu meie maailma lõhestava kibeduse vastu.

Walter Johanson, pensionile jäänud teoloog ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku endine pastor

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
püha mütsike11 Mar 2025 06:45

Loe kõiki kommentaare (1)

Arvamus
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Apr 3 2025 - Toronto
Tõnu Naelapea: Dancing with thieves
Apr 10 2025 - Toronto
Vilma Vitols: How to make an opera

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus

Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam