Lauri Laugen, välisuudiste toimetaja
www.DELFI.ee
http://arileht.delfi.ee/news/u...
Euro võib olla hullem kui pankrot, kirjutab ajalehes Washington Post ajakirjanik Matt O'Brien, tuues näiteks Soome ja Hollandi, kelle majandus on alates 2007. aastast kasvanud vähem kui 2008. aastal põhimõtteliselt pankrotti läinud Islandi oma.
O'Brieni hinnangul on tõsi, et Soomel ja Hollandil on olnud majandusprobleeme, kuid nendega oleks pidanud hakkama saama. Mõlemad riigid on teinud seda, mida on pidanud tegema, järginud reegleid, kuid tulemused on sellest hoolimata olnud katastroofilised. O'Brieni hinnangul on selles süüdi euro ise. Ehk nagu ütles neljapäeval Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi „[Euro] ei ole perfektne ning mitteperfekte ja haavatav olemine tähendab haprust, haavatavust ega too kaasa kogu kasu, mida võiks.“
O'Brien kirjutab, et on vaid väike liialdus öelda, et Apple on Soome majanduse põlvili surunud. Soome kaks suuremat ekspordiartiklit olid Nokia telefonid ja paberitooted, kuid nagu on öelnud Soome endine peaminister ja praegune rahandusminister Alexander Stubb, iPhone tappis esimese ja iPad tappis teise. Normaalne viis sellest ülesaamiseks oleks O'Brieni sõnul kulude kärpimine valuuta devalveerimise näol, kuid Soomel ei ole enam valuutat, mida devalveerida. Seetõttu tuleb kulusid kärpida palkade kärpimise abil, mis ei võta ainult rohkem aega, vaid tekitab ka rohkem majanduslikku kahju, sest inimesi tuleb vallandada, et veenda neid palgakärbetega nõustuma. Tulemuseks on pikim majanduslangus Soome mäletatavas ajaloos. Kasuks ei tule O'Brieni sõnul ka eurotsooni reeglid, mis on sundinud Soome valitsust eelarvet kärpima.
Hollandis on lood, teistsugused, kirjutab O'Brien. Hollandi kaubad on välismaal enam kui konkurentsivõimelised, kuid probleemiks on kodumaine tarbimine. Hollandis oli hiiglaslik kinnisvaramull, mille puhul on aset leidnud umbes 20-protsendine deflatsioon. Hollandi majapidamistel on seetõttu suurem võlakoorem kui mujal eurotsoonis.
Islandil aga muutusid pangad maksevõimetuks, valitsus pidi võtma abilaene ja raha väärtus kahanes 60 protsenti. Aastatel 2009-2014 tegi Island ligi kaks kord rohkem kärpeid kui Holland ja 12 korda rohkem kui Soome. Lisaks sellele on Islandil O'Brieni sõnul suured eluasemevõlad ja kapitalikontroll, et inimesed ei viiks raha riigist välja.
Vaatamata sellele on Islandi majandusel paremini läinud kui Soome või Hollandi omal. O'Brieni hinnangul tänu sellele, et Islandil ei kehti euro. Oma valuuta omamine tuli Islandile kasuks, sest selle väärtuse langemine muutis Islandi kaubad välismaal konkurentsivõimelisemaks.
Euro teeb aga vastupidist, kirjutab O'Brien. Riigid ei saa valuutat devalveerida, intressimääru kärpida ega isegi rohkem kulutada, kui nad hätta satuvad. Nad saavad ainult palku ja kulutusi kärpida. Euro muudab O'Brieni sõnul tavapärased probleemid ebatavalisteks (Soome) ja ebatavalised probleemid ajaloolisteks (Kreeka). Kõik see võib juhtuda sellest hoolimata, kas reegleid järgitakse või mitte.
