«Nad hakkasid tulistama ajal, kui me olime lahkumas piirkonnast, mida tahtsime üle vaadata,» räägib lehele leitnant Alar Karileet. «See oli hästi kavandatud. Taliban asus kolmel positsioonil, igas oli neli kuni viis meest, ning üks asus külas. Ma ei tea, kui palju me tapsime, kuid suurtükituli, mille me tellisime, sai ühele positsioonile otse pihta ning keegi meid sealt enam ei tulistanud.»
See 20-minutiline tulevahetus toimus pisut vähem kui kilomeetri kaugusel Camp Sulevipoja baasist.
Sealt edasi jätkab Washington Times tõdemusega, et Eesti on üks NATO uuemaid ja väiksemaid liikmesriike. Ning ka Afganistanis teenivate eestlaste arv on väike – vaid 289 –, kuid Eesti kaitseväe mõttes suur, moodustades ligi kümme protsenti riigi professionaalsetest sõjaväelastest.
«Üldiselt Eesti rahvas toetab meie siinviibimist,» räägib lehele Afganistani kontingendi ülem major Janno Märk. «Eesti inimesed mõistavad, et me oleme NATO liige. Me ei saa julgeolekut ainult tarbida, me peame sellesse ka panustama. Vaadates, kes on meie naaber, võite te mõista, miks me peame olema hea ja aktiivne liige.»
Afganistani rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAFi) statistika kohaselt teenib Lõuna-Afganistanis peale Eesti veel vaid käputäis riike: 17 490 ameeriklast, 8371 britti, 3550 kanadalast, 1978 hollandlast, 853 rumeenlast, 116 belglast, 664 taanlast, 250 bulgaarlast, 238 slovakki, 248 prantslast.
«Me peame inimesi julgustama ja hoidma nende usaldust julgeoleku suhtes,» kirjeldas Märk ISAFi pingutusi Helmandi provintsis. «Väga paljudes kohtades oleme me jätkuvalt [piirkonna mässulistest] puhastamise faasis. Teistes on meil olnud piisavalt vägesid, et puhastada, aga mitte hoidmiseks. Ehk see oli mõttetu. Me vajame rohkem vägesid, sealhulgas Afganistani julgeolekujõude. Nemad on õiged väed hoidmise ülesandeks.»
Ka patrullbaas Masoodis teenib eestlastega väike Afganistani enda armee kontingent ning lisaks on seal umbes viis USA merejalaväelast, kes koordineerivad tule- ja suurtükituge.
Artikkel mainib ka seda, et teine Eesti kompanii ehk siis Estcoy-8 teenib Põhja- ja Kesk-Helmandis Briti väejuhatuse all. Seal on tulevahetused ja mässuliste isevalmistatud pommide plahvatused igapäevane nähtus. Estcoy-8 on tänavu suvel kaotanud kolm meest.
«Ma pole Kesk-Helmandis viimase kuue kuu jooksul mingisugust reaalset paranemist näinud,» tunnistab Märk lehele. «Meil ei ole asjade märkimisväärselt parandamiseks piisavalt vägesid. All lõunas on olukord pisut erinev.»
Lõuna all mõtleb ta Masoodi ja selle läheduses asuvat teise osa Estcoy-E teenistuspaigaks olevat patrullbaas Shamshadi ehk Camp Kalevipoega, täpsustab Washington Times. Märgi sõnul on sealsed külavanemad Talibanile ähvardustele vastu hakkamises meelekindlamad, kuid vajavad siiski julgustust tugevatelt ja aktiivsetelt vägedelt.
«Hõimude segu teeb asjad siin kindlasti raskeks, keeruliseks,» tunnistab Märk lehele. «Igale külale tuleb läheneda erinevalt, et saada aru olukorrast ja selle dünaamikast.»
Möödunud kuu lõpus toimunud rünnak Masoodi piirkonnas oli esimene pärast nädalaid kestnud vaikust. «Me ei tea, kus nad praegu on,» ütleb Karileet. «Nüüd on see komandöride otsustada, millal ja kus me nendega tegeleme.»
Toimetas Evelyn Kaldoja