Jõulukuu kaheteistkümnenda päeva pärastlõunal oli Eesti Saatkonna hoone ees märgata suuremat sagimist ja külmast õhetavaid lastepõski. „Päkapikk tuleb varsti!“, oli mudilaste jutuvadinast kuulda. Ja päkapikk tuligi suure kommikotiga, milles jätkus kinke kõgile, nii suurtele kui väikestele. Olid ju kõik lapsed terve aasta tublid olnud. Ka sellel toredal pärastlõunal laulsid kõik usinasti jõululaule, lugesid luuletusi ja tantsisid ringmänge. Eesti Saatkonna, rahvatantsurühma „Pillerkaare“ ja Washingtoni Eesti Seltsi abiga sai ka sel aastal paljudele lastele ja nende vanematele pisukesti kodust eesti jõulurõõmu jagatud.