Memoriaali avamist toetas teiste hulgas ka Eesti riik 5000 USA dollariga.
„20. sajandit hakatakse meenutama kui inimajaloo verisemat. Seda brutaalset ajastut mälestavad selles linnas paljud memoriaalid,“ rääkis Bush avamisel. „Kuid seni ei olnud meie riigi pealinnas monumenti imperialistliku kommunismi ohvritele, neile, kes kannatasid ideoloogia tõttu, mis võttis 100 miljoni süütu mehe, naise ja lapse elu.“
„Kui on holokausti ohvritele memoriaalid, miks siis mitte kommunismiohvrite jaoks,“ ütles Eesti-Ameerika fondi juht Ago Ambre. „Kommunismiohvreid oli ju võibolla 100 miljonit. Holokausti ohvreid oli vähemalt kuus miljonit. Nii et teatud balanss on nüüd olemas.“
Tseremoonial osalesid Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Jüri Luik, Euroopa Liidu parlamendiliige Tunne Kelam ning USA Senati ja Kongressi liikmed, diplomaatilise korpuse esindajad, Ameerika Ühendriikide Eesti kogukonna esindaja Karl Altau jpt.
Memoriaali avamisega tähistati USA presidendi Ronald Reagani ajaloolise kõne 20. aastapäeva, mil ta pöördus Berliinis Branderburgi väravate juures tollase N. Liidu juhi poole sõnadega: „Härra Gorbatshov, lammutage see müür!“
Kuju autoriks on skulptor Thomas Marsh.
13. juuni Postimehe juhtkirjas „Eesti riigi häbi“ küsitakse, miks pole Tallinna suudetud püstitada mälestusammast kommunismiohvritele, kuhu saaks neile lilli viia.
„Venelastel on pronkssõdur, juutidel oma mälestusmärk Kalevi Liival. Aga kus on eestlaste pühapaik? Kus mälestada küüditatuid, pommitamisel hukkunud kaaslinlasi, võitluses langenud metsavendi ja tormisel merel uppunud paadipõgenikke?“ (E/EE)