Eestis on 28,3 protsenti uutest patsientidest resistentsed ühe ravimi suhtes, 12,2 protsenti on multiravimresistentsed.
WHO kategooriate järgi on kriisikoldeks iga piirkond, kus multiravimresistentsete protsent ulatub üle kolme.
REKLAAM
Kokku on WHO maailmas 6 kriisikollet, kus ravimiresistentsus ulatub üle 14 protsendi. Need on Eesti, Kasahastan, Läti, Leedu, Usbekistan ja mõned Venemaa piirkonnad.
Ravimiresistentne tuberkuloos on sada korda surmavam tavalisest tuberkuloosist.
Ravimresistentsuse põhjusteks on samade tuberkuloosivastaste preparaatide pikaajaline kasutamine, ebaefektiivsed ravimkombinatsioonid, haigetepoolsed ravirežiimi rikkumised ja otseselt kontrollitava ravi vähene kasutamine.
Toraalkirurg-vanemarst Andrus Arro sõnul on tuberkuloosi levik seotud sotsiaalsete faktoritega. «Nõukogude ajal oli enamikul alkohoolikutest mingi töökoht ja saadud rahast jätkus nii alkoholi kui toidu ostmiseks. Paljud praegused alkohoolikud ja narkomaanid kulutavad lõviosa rahast mõnuainetele, toiduraha ei jää üldse või on seda vähe, sama lugu on elamistingimustega.»
«Tegelikult ma ei usu, et Eesti olukord oleks hullem kui teistes sarnase arengutasemega Euroopa riikides. Kriisikolletena satuvad raportisse need riigid, mille statistika on täpsem ja vähem ilustatud,» märkis Arro.
Tema sõnul tähendab tavalise inimese jaoks WHO hinnang seda, et «me elame riigis, kus tuberkuloosi nakatumist on väga raske, kui mitte võimatu vältida. Õnneks ei haigestu kõik nakatunud. Haigestuvad need korralikud inimesed, kellel on pärilik eelsoodumus või organismi kurnav eluviis.»
Vanemarst Arro hoiatab, et olukord muutub praegusest palju halvemaks siis, kui suureneb veelgi HIV-positiivsete haigestumine tuberkuloosi, sest nende kahe haiguse kombinatsioon on surmav.