Keskuse teatel teenis Cukurs II maailmasõja ajal Läti Arajs komandos, kus mees oli asekomandöriks. Tõendid prokuratuurile edastati vastukaaluks Läti rahvuslaste püüdele peita või minimeerida Cukursi holokaustikuritegusid, teatas keskus.
Wiesenthali keskuse peamine natsikütt Efraim Zuroff avaldas teisipäeval ka Läti juhtivas päevalehes Diena arvamusloo, kus tõi ära kaheksa holokaustis ellujäänud inimese tunnistused Cukursi osalemise kohta mõrvades ja teistes koledustes. Zuroff kutsus kirjas Läti prokurörile Janis Osisele sealseid võime üles lõpetama kaitseid ignoreerida või minimeerida Cukursi süüd või rehabiliteerida teda.
Riias elanud ja holokaustist pääsenud Rafael Shub on öelnud, et 2. juulil 1941 saatis Cukurs Riia juudikalmistul tulesurma kaheksa juuti. Zuroffi sõnul nimetas Shub ka ohvrite nimed – sünagoogi kellamees Feldheim, tema abikaasa, neli last ning kantor Mintz ja tema naine. Teine tunnistaja, Abraham Shapiro kinnitas, et Cukurs tappis isiklikult kaks juuti, samuti nägi ta pealt, kuidas Cukurs ja üks teine Läti ohvitser kuritarvitasid seksuaalselt ja piinasid noort juuditüdrukut.
„Kõige hukkamõistvama tunnistuse on andnud Max Tukacier, kes 23. septembril 1948 tunnistas, kuidas ta oli üks Arajs komando poolt vahistatu, kes viidi nende peakorterisse Valdemarase 19-s,” kirjutas Zuroff. „Cukurs isiklikult peksis teda ja lõi välja peaaegu kõik tema hambad, seejärel nägi ta, kuidas teisi juute Cukursi käsul piinati ja lõpuks maha lasti.”
„15. juulil 1941 nägi ta, kuidas Cukurs käskis vanal habetunud juudil vägistada 20aastane juuditar, seda hulga Läti politseinike ja vangide silme all. Kui ta ei suutnud seda teha, sundis Cukurs teda suudlema alasti tüdrukut üle keha. Need vangid, kes ei suutnud seda pealt vaadata, said Cukursilt tema püstoli päraga peksa, 10-15 neist peksti surnuks, sealhulgas mitu naist.”
Zuroffi sõnul kirjeldas Tukacier ka Cukursi aktiivset rolli ulatuslikes operatsioonides sama aasta 30. novembril ja 8. detsembril, märkides, et Cukurs peksis ja lasi maha mehi, naisi ja lapsi.