Raportis seisab, et Eesti kohta on saanud keskus kuue, Läti kohta 43 ja Leedu kohta 98 võimaliku kahtlusaluse nimed, neist kohalikele prokuröridele on edastatud 59 nime.
Raport toob välja, et Eesti on nende riikide seas, kus on tehtud vähemalt minimaalseid jõupingutusi natsikurjategijate otsimisel, kuid need pingutused pole viinud oluliste tulemusteni perioodi jooksul, mida raport käsitleb. Raport käib 2003. aasta aprilli ja 2004. aasta märtsi vahelise aja kohta.
Sarnaselt Eestile, kus jõupingutused pole tulemusteni jõudnud, on samas seisus Argentina, Austraalia, Horvaatia, Taani, Soome, Prantsusmaa, UK, Holland, Ungari, Uus-Meremaa, Slovakkia, Sloveenia ja Hispaania.
Läti ja Leedu näiteks on pandud kategooriasse, kus on saavutatud minimaalset edu, mis oleks võinud olla suurem ning kus on vaja astuda kiireid lisasamme tulemuste saavutamiseks.
Raport toob välja, et Eestis on kaks inimest uurimise all. Mihhail Gorškovilt võeti raporti perioodil ära USA kodakondsus ning tema tegusid uuritakse Eestis, Harry Männil saadeti eelmisel aastal välja Costa Ricast ning ka tema on Eestis uurimise all. Männilile pannakse süüks juutide ja kommunistide vahistamist, kes natside ja eestlastest kollaborantide poolt tapeti, Gorškov aga osales raporti andmetel juutide mõrvamises Valgevenes.
Samas nendib raport, et kui Eesti senist tegutsemist aluseks võtta, on väga kaheldav, kas Gorškov kunagi kohtu alla antakse. "Viimastel aastatel on Eesti kaitsepolitsei olnud kurikuulsalt kiire eitama igasuguseid süüdistusi Eesti üksuste osalemise kohta holokaustikuritegudes Eestis, ning seda hoolimata tõenditest, mida on välja toonud inimsustevastaste kuritegude uurimise rahvusvaheline komisjon ning ellujäänud tunnistajad," seisab raportis.
Raporti teatel osales Gorškov isiklikult umbes 3000 Valgevenes mõrvatud juudi tapmiseks ettevalmistamisel ja koondamisel. Seda tuvastas USA kohus, kes temalt ka USA kodakondsuse võttis.