Septembrikuu algus tõi kuus eestlast Calgarysse võistlema WorldSkills’il ehk kutseoskuste alal. Kokku oli võistlejaid 46st riigist, võisteldi 45 alal (keevitamine, autovärvimine, restoraniteenindus, lennukiparandus, müürsepatöö, veebilehe loomine, autoparandus, juuksuritöö, ehete valmistamine jpm.). Üritus on analoogne olümpiamängude korraldusele: eelvõistlused toimuvad oma riigis, lisaks peavad nende võitjad rahuldama rahvusvahelist standardit, mille seab WorldSkills’i organisatsioon enne pääsemist rahvusvahelisele areenile; antakse medaleid, toimuvad ava- ning lõputseremooniad. Kaasas on eksperdid, kes spordimaailmas vastaksid treenerite ja kohtunike ametitele.
Kõnealuste kutsevõistluste korraldamine algas 1947.a. Hispaanias, kus tunti suurt puudust oskustööliste järele. Rahvusvaheliseks sai võistlus 1950.a. ja seda on sellest ajast saadik peetud igal teisel aastal. Kanadas toimus see juba teist korda, eelmine kord oli 1999.a. Montrealis. WorldSkills’il osalejate lubatud vanus on maksimaalselt 22 aastat. Võistlused kestavad neli päeva. Hindamisel on kõige rohkem võimalik saavutada 600 punkti.
Terve Calgary koolisüsteem lõi World Skills’i tegevuses kaasa. Sel aastal alustasid koolid nädal varem tavalisest, et õpilased saaksid võistlusi külastada ning külalisi võõrustada.
Igale koolile, kes soovis võistlusrühma vastu võtta, määrati üks riik. Eesti langes kahele katoliku põhikoolile. Mõlemas õpiti juba kevadest saadik Eestit tundma. Valmistati pannoosid, jooniseid, kirjutisi, kaarte jm. Father Doucet kool korraldas tänava-äärse vastuvõtu mööduvale eestlaste bussile ning Our Lady of Peace kool oma võimlas aktuse. Eestlased olid üllatunud, nähes Eesti ja Kanada lippe ning kuuldes tervitushüüdeid. See juba tegi südamed soojaks! Teises koolis ootas neid ukse ees maskott sini-must-valges. Võimlasse oli kogunenud 885 õpilast. Pea kõigil õpilastel oli Eesti lipu värvides ajutine tätoveering põsel ja lipuke käes. Aktusel kõnelesid koolijuhataja Tony Makowski, Alberta valitsuse liige MLA Dave Rodney, Calgary katoliku koolisüsteemi nõunik Mary Martin ning Eesti delegatsiooni juht Andres Pung. Kõlasid laulud ning Kanada ja Eesti hümnid. Vahetati kingitusi. Pärast pakuti kohvi ja Eesti lipuvärvidega torti. Õpetajaskond oli riietatud sini-must-valges värvikombinatsioonis. Eestlased olid väga vaimustatud kavast ning leidsid, et terve võõrustamine oli üle ootuste.
See kõik toimus päev pärast ekskursiooni Banff parki ning päeval, mil toimus pidulik avatseremoonia, kus aukõnelejateks olid Kanada peaminister Stephen Harper, Alberta peaminister Ed Stelmach ning Calgary linnapea Dave Bronconnier. Marsiti sisse riikide kaupa üle suure Stampede Grandstand lava — just nii, nagu olümpiamängudel. Nii võistlejad, treenerid kui kohtunikud andsid ka aususe tõotused — just nii, nagu olümpiamängudel. Esinesid kantri- ja rockmuusikud ning tantsijad, ka kohalikud indiaanlased ja trikisõitjad mootorratastel.
Järgmistel päevadel keskenduti aga peamisele — võistlustele. Oodati põnevusega, millise ülesande keegi saab.
Mööblitisler
Ivo Ilm Tartu Kutsehariduskeskusest ning teistest riikidest võistlejad pidid ehitama vahtralehe kaunistusega teemanti-kujulise kapi. Neile anti selleks vastavad materjalid, joonised ja pilt, mida aga muudeti 30% võrra.
Kokk
Joonas Koppel Tallinna Teeninduskoolist teadis ette nelja rooga, milliseid tal tuli valmistada, aga ka seda, et välja kuulutatut muudetakse 30% ulatuses enne võistluse algust. Lisaks tuli tal plaaniväliselt valmistada jänesepraad koos juurviljadega ning lõhesupp.
Plaatija
Matis Indov pidi katma kaks seina, põranda, paigaldama keraamilised plaadid ning kinnitama plaatidest suure Kanada lipu kujundi ühele seinale ja pildi jalgpallikiivrist teisele. Teisele seinale oli vaja suurendatult maalida abstraktne Calgary linna siluett viie värviga.
Mehhatroonikud
Robert Harkmaa ja
Urmo Lepiksoo Tallinna Tööstushariduskeskusest kasutasid programmeerimisoskusi. Võistlejate ülesandeks oli kokku panna tootmisliin ja programmeerida seda, nii et see oleks võimeline automaatselt töötama.
Lõputseremoonial autasustati võitjaid kuld-, hõbe- ja pronksmedalitega. Eestlased Ivo Ilm ja Matis Indov teenisid „Meisterlikkuse sertifikaadi“, saades üle 500 punkti võimalikust 600st. Ivo Ilm sai ka tunnustuse „Best of Nation“, olles kogunud eestlastest kõige rohkem punkte.
Tänavu sai riikide arvestuses esikoha Korea 23 medaliga. Eesti oli kokkuvõttes keskmiste punktide arvestuses 26. Eelmistel ülemaailmsetel kutsevõistlustel Jaapanis olid eestlased 34. kohal.
Kohalik publik ning peaaegu kõik 7.—12. klassi Calgary kooliõpilased käisid Stampede Grounds’il võistlusi vaatamas, sh ka kohalikud eestlased. Lisaks toodi lennukite ning bussidega õpilasi Alberta kaugematest kohtadest. Võistlejatega suhtlemine oli keelatud, v.a. pool tundi päevas, mil eksperdid võisid oma hoolealustega vestelda.
Eesti võistlejad said tuge oma grupi juhtidelt: Andres Pungalt (ametlik delegaat, Eesti Haridus- ja Teadusministeerium), Tõnis Arvistolt (tehniline delegaat, SA Innovest), Maret Tammerannalt (delegatsiooni juht) ning oma ekspertidelt: Margus Müürilt, Terje Jaksenilt, Kaudo Toobalilt, Jüri Minjajevilt ja Marge Leimanilt. Eesti võistkond koosnes kokku 14 isikust.
Vesteldes noormeestega pärast võistluste lõppu selgus, et nende arvates ei peeta Eestis praeguse majanduskriisi tingimustes lugu töötajate kõrgest oskustasemest, vaid eelistatakse neid, kes kõige odavamalt asjad valmis teevad. Näiteks, hoolimata sellest, et Matis Indov teenis mullu hõbemedali EuroSkills’i võistlustel, ei saanud ta ühtki tööpakkumist Eestis. Nüüd sai aga Ivo Ilm Calgarys kaks välismaist tööpakkumist.
Ehkki eestlastele meeldis Lääne-Kanada, arvasid nad, et Tallinn on Calgaryst ilusam. Kaljumägede maastik oli nende sõnul mõjuv.
Viimasel päeval enne koduteele asumist viidi kõik võistkonnad Calgary-Edmontoni jalgpallimängu jälgima, mis tundus võistlejatele omapärane ja huvitav eriti vast seetõttu, et Calgary võitis.
