Möödunud nädalavahetusel toimunud XIII noorte laulu- ja tantsupidu külastas ligi 90 000 inimest, kellele esines 31 415 lauljat, tantsijat ja pillimängijat.
Piletilevi andmetel väljastati 58 404 pääset, millest alles viimasel nädalal leidis omaniku 19 782. Laulupeo toimumise päeval leidis omaniku 7205 piletit. Piletilevi loendas, et lauluväljakule sisenes eilsel päeval 51 396 inimest. Tantsupeo kolm etendust olid praktiliselt välja müüdud. Kolmest etendusest said osa 29 731 pealtvaatajat. Lisaks väljastati peaproov-etendusele 8755 pääset.
Laulu- ja tantsupeo meditsiiniteenistuse juhi Erik Vellerammi sõnul midagi erakordset nende tööst ette ei tulnud. „Olid tavapärased tervisemured. Sarnased eelmistele pidudele, selle erandiga, et kedagi ei olnud seekord vaja sünnitama viia,“ kirjeldas ta muiates. „Oleme väga tänulikud meie esmaabi vabatahtlikele ja kohapeal toimetanud koostööpartneritele, kellega koos lahendasime kiirelt ja tõhusalt tekkinud ideid ja väljakutseid,“ ütles meditsiiniteenistuse juht, kelle sõnul tehti nende poole kokku 4373 pöördumist. 44 juhul saadeti inimene koju ja 36 inimest käis ka haigla juurest läbi.
Suurüritusel esmakordselt kasutusel olnud pandinõude süsteem pidas suurele rahvaarvule vaatamata koormusele vastu ning tagastustelkide juures järjekordasid ei tekkinud. Peonädala jooksul väljastati osalejate toitlustamiseks 120 000 kaussi ja lusikat. Tantsupeo etenduste ja laulupeo külastajate toitlustamiseks väljastati toitlustajatele 134 000 nõud ja 44 000 söögiriista. Kõiki neid tõenäoliselt ära ei kasutatud, kuid kauplejatelt tulevad kasutamata nõud tagasi alles nädala lõpuks ja seega vastavat infot praegu veel ei ole.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Margus Toomla kommentaar: Pingelanguse asemel valdab mind rõõm. Korraldamine on olnud imeline teekond. Selle peo suurus hõlmab tohutus väes vabatahtlikke ja töötajaid. Huvitav on, kuidas toimib laulu- ja tantsupeol kogu logistiline külg: meditsiiniline korraldus, turvalisus, liiklus, toitlustus, korduskasutatavate nõude kasutamine, jäätmekorraldus jne. Taolist eeltöö mastaapi saab Eesti kontekstis kogeda ainult laulu- ja tantsupeol. Meeldiv on, kui paljud soovisid ise panustada ja seda ka vabatahtlikena. Omaette kogemusena mõjus, kuidas iga tiim töötas täieliku pühendumisega oma töölõigus ühise eesmärgi nimel.
Sisulise poole pealt laulu- ja tantsupidu rikastab eesti loomingut, andes autoritele väga olulise väljundi luues uusi legende. Kava puhul oli huvitav teoste valik, repertuaari viimine igasse Eestimaa nurka ja perre isiklikule tasandile ning pärast selle koondumine ühisel peol.
Nüüd aga on kokkuvõtete aeg. Paralleelselt on alanud 2025. aasta üldlaulu- ja tantsupeo korraldamine. Käime meeskonnaga läbi, milliseid ideid on tarvis arendada ja mida head edasi kanda. Sügisest alustame 2028. aasta laulu- ja tantsupeo korraldamisega. Sellega seonduvalt on plaanis peoaastate ajateljes teha muudatus – peod, mis pidanuks toimuma 2027. ja 2029. aastal, tõstetakse kokku 2028. aastale. Sellega pikeneb tõenäoliselt peonädala kestus ning suurendab osalejate ning kontserdite ja etenduste arvu.
XIII laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ kunstilise juhi Pärt Uusbergi kommentaar: Kõik laulu- ja tantsupeol ning selle ettevalmistusperioodil toimunu ja kogetu alles jõuab sammhaaval kohale, sest see pidu on nii suur ja hõlmab kogu Eestimaad. Emotsioonid on nii suured, et taju muutus selliseks, nagu avaühendkoor oleks olnud üks päev, kontsert teine ja lõpuühendkoor kolmas päev.
Olen tulemusega väga-väga sügavalt rahul ja siiralt tänulik kõigile, kes protsessis osalesid, sh iga laulja, pillimängija, juhendaja ja kõik teised. Kontsert oli terviklik ja ilus ning kunstiliselt sooritatud kõrge taseme ja täieliku veendumusega. Nägin noorte silmist, et nad mitte lihtsalt ei laulnud, vaid nad olid sõnumis veendunud. Peo aitasid tervikuks siduda ka noorte kõned, kus kõlasid nende endi mõtted pühast maast.
Ei saa mööda vaadata ilmast, mis muutis ka peo meeldejäävaks. Saime kaela tohutu vihma, mis hetkeks kurvastas. Oli ju pikalt eelnenud kuiv ja päikeseline periood, aga lõpuks äikesest ja tugevast lausvihmast kujunes hoopis Eesti rahva ilu – vaatamata vihmale, publik ei lahkunud ja tegelikult maa ju väga vajas seda. Lõpuühendkooride, kolme viimase laulu ajal, üks silm nuttis ja teine naeris – see oli sürreaalne ja absurdne, kui märjad me olime.
Ka selle üle on hea meel, et pidu sai läbi, sest see on ikkagi suur vastutus. Edasistest plaanidest esimesena on tulemas esitusele minu suurvorm „Regiväli“ segakoorile ja keelpilliorkestrile, mida esitab kammerkoor „Head ööd, vend“ koori 15. sünnipäeval Rapla Kirikumuusika Festivali lõppkontserdil.
XIII noorte laulu- ja tantsupidu külastas ligi 90 000 inimest (6)
Eestlased Eestis | 03 Jul 2023 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Õunapuu ei kanna apelsine, ei ole seda teinud ega hakkagi tegema.
Näidismaterjaliks Konstantin P. avalik kõne 1939 veebruaris ("põlvepikkustest poisikestest") ja sama tegelase kõne 1940 aastal samal ajal ("me oleme õnnistatud paljude saartega ja nüüd on meil suur õnn vastu tulla oma suurele naabrile, andes neist mõned talle kasutada..." /ligilähedane tsitaat/)
Niisiis, lausa "ajalooline-rahvuslik tagapõhi".
Ja ega karjuse juhitav kari ise ka erinev ole. Geislingeni (?) põgenikelaagris lätlased aitasid üksteist kõik vabadusse, organiseeritult asja ajades.
Eestlaste laagris nii ei läinud, Verner Puurand kulutas raha ja jalavarjusid, et peale esimeste eestlaste vabastamist ka ülejäänuid vabastada. Minnes äsjaloodud "komiteesse" asju agiteerima, öeldi talle :"...ära sega praegu, meil käib rahvatantsu proov!..."
Täpselt samad sõnad öeldi 1987 (?) Tiit Madissonile, kui ta Rootsis tahtis organiseerida "eesti asja".
Tiit läks lätlaste juurde, kes just "läti asjaga" tegelesid ning rõõmustasid mõttekaaslase saabumise üle. (Tiidu osa Eesti Ekspressist, Verneri osa tema isiklkest mälestustest)
Näidismaterjaliks Konstantin P. avalik kõne 1939 veebruaris ("põlvepikkustest poisikestest") ja sama tegelase kõne 1940 aastal samal ajal ("me oleme õnnistatud paljude saartega ja nüüd on meil suur õnn vastu tulla oma suurele naabrile, andes neist mõned talle kasutada..." /ligilähedane tsitaat/)
Niisiis, lausa "ajalooline-rahvuslik tagapõhi".
Ja ega karjuse juhitav kari ise ka erinev ole. Geislingeni (?) põgenikelaagris lätlased aitasid üksteist kõik vabadusse, organiseeritult asja ajades.
Eestlaste laagris nii ei läinud, Verner Puurand kulutas raha ja jalavarjusid, et peale esimeste eestlaste vabastamist ka ülejäänuid vabastada. Minnes äsjaloodud "komiteesse" asju agiteerima, öeldi talle :"...ära sega praegu, meil käib rahvatantsu proov!..."
Täpselt samad sõnad öeldi 1987 (?) Tiit Madissonile, kui ta Rootsis tahtis organiseerida "eesti asja".
Tiit läks lätlaste juurde, kes just "läti asjaga" tegelesid ning rõõmustasid mõttekaaslase saabumise üle. (Tiidu osa Eesti Ekspressist, Verneri osa tema isiklkest mälestustest)
Läti president liitis oma rahvast pidukõnega.
Eesti oma...pigem tekitas hämmingut.
Kokkuvõtlikult hästi tehtud lõunanaabrid ☉
https://kultuur.postimees.ee/7...
Eesti oma...pigem tekitas hämmingut.
Kokkuvõtlikult hästi tehtud lõunanaabrid ☉
https://kultuur.postimees.ee/7...
Endel Sõgla "instituut" oli aastakümneteks keelanud ära kihelkondade nime nimetamise. Nüüd leidsid pealinna auväärsel, Vabaduse platsil, koos rahvamuusikutega esitlemist kihelkonnad oma nime järgi! Seda tuleb eraldi märkida kui meie rahvapeo suurt saavutust!...Eesti hakkab tasahilju tagasi tulema!?
Eestlased Eestis
TRENDING
