Simon Wiesenthali keskus nimetab oma aastaaruandes Eestit minimaalse valmisolekuga natsikurjategijate mineviku uurimiseks, samas on Läti ja Leedu pälvinud mõnevõrra parema hinnangu, kirjutab BNS.

Simon Wiesenthali keskuse Jeruusalemma büroo direktor Efraim Zuroff tõstis pühapäeval aastaaruannet tutvustavas pressiteates esile Austria ja Eesti, kus puudub poliitiline tahe natsikuritegude uurimiseks.

Aastaaruanne puudutab vahemikku 1. aprill 2002 kuni 31. märts 2003.

Keskus on jaganud riigid vastavalt natsikurjategude uurimise valmidusele viide kategooriasse.

Kõige kõrgema hinnangu pälvisid Ameerika Ühendriigid, kus keskuse hinnangul on natsikurjategijate paljastamine toimunud väga edukalt.

Teise gruppi kuulub Saksamaa, kus on võetud tarvidusele vajalikud meetmed natsikurjategijate tabamiseks ning see on saavutanud ka edu.

Kolmandasse gruppi kuuluvad vähese natsikurjategijate uurimise eduga riigid, sellesse kategooriasse on Simon Wiesenthali keskus paigutanud Kanada, Costa Rica, Itaalia, Läti, Leedu ja Poola.

Neljandasse kategooriasse kuuluvad keskuse hinnangul minimaalse uurimisvalmidusega riigid - Argentiina, Austraalia, Austria, Horvaatia, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ungari, Rumeenia, Slovakkia ja Hispaania.

Viimasesse kategooriasse paigutas Wiesenthali keskus riigid, kus natsikurjategijate mineviku uurimine on täiesti läbi kukkunud. Sellesse gruppi kuuluvad Valgevene, Belgia, Boliivia, Bosnia-Hertsegoviina, Brasiilia, Tshiili, Tshehhi, Kreeka, Holland, Venemaa, Ukraina, Uruguai, Venetsueela ja Jugoslaavia.

Märkmed: