Natsikütt Efraim Zuroff ootab endiselt Eesti valitsuselt samme Eestist pärit natsistlike kurjategijate tabamisel ning kavatseb sel nädalal avaldada Eesti ajakirjanduses reklaame, mis kutsuvad inimesi andma infot natsikurjategijate kohta. Efraim Zuroff ütles pühapäeval Kanal 2 “Uutele uudistele”, et ootab endiselt Eesti valitsuselt samme Eestist pärit natslikke kurjategijate tabamisel. “Järgmisel nädalal avaldan Eesti ajakirjanduses reklaame ja informatsiooni, mis kutsuvad inimesi informatsiooni andma natslike kurjategijate kohta,” lubas Zuroff. Ta on lubanud pakkuda 10.000 USA dollarit preemiaks info eest natsikurjategijate tabamisel.

Natsikuritegusid uuriva Simon Wiesenthali keskuse Iisraeli osakonna juht Zuroff ütles, et ta siiski kahtleb pärast seda kui nägi, mis juhtus 16 inimesest koosneva nimekirja uurimisega, kas Eesti valitsus suudab uurimist jätkata.

Kaitsepolitsei lükkas reedel ümber Zurofi süüdistused loiduses sõjakurjategijate paljastamisel, tuues põhjenduseks konkreetse süüteo tõendamise vajaduse. Kapo hinnangul on erimeelsused inimsusevastaseid kuritegusid uurinud rahvusvahelise komisjoniga tekkinud sellest, et kaitsepolitsei peab tuginema tõenditele, kuid Max Jacobsoni komisjon, millele Zuroff viitab, annab sündmustele ajaloolise hinnangu. Õiguskaitseorgan peab tõendama kriminaalmenetluses kuriteosündmuse fakti ja konkreetsete isikute süü kuriteo toimepanemises, teatas ETAle kaitsepolitsei komissar Olari Valtin.

“Uute Uudiste” allika andmetel jätkab tööd ka Max Jacobsoni komisjon, et avaldada uus uurimus järgmise aasta algul.

Suursaadik Mart Helme kommenteeris pühapäeva õhtul “Uutes uudistes” Eesti ründamist natslike kurjategijate leidmisel kapo eduka tegutsemisega kõigi sõjakurjategijate otsimisel, ka nende, kes tegutsesid NSV Liidu huvides.

Helme ei välistanud, et Iisraelis kardetakse, et varem või hiljem jõutakse nende kurjategijate paljastamiseni, kes tegid seda stalinistliku režiimi raamides. Kogu see küsimuste kompleks põrkub rahvusvahelise situatsiooniga, lisas Helme.

“Me peame mõtlema, miks on USA nii otsustavalt toetanud Wiesenthali keskuse nõudmisi,” ütles Helme. “Siin taustal on ka see, et USA on muutunud väga lähedasteks liitlasteks Venemaaga, kus kindlasti ei soovita, et teatud ajaloo lahendused võivad tulla selgelt päevavalgele.”

Kaitsepolitsei ei alustanud natsikuritegusid uuriva Simon Wiesenthali keskuse Iisraeli osakonna juhi Efraim Zuroffi esitatud nimekirja alusel kriminaalmenetlust, sest nimekirjas esitatud 16 meest ei osalenud 36. Eesti politseipataljoni koosseisus juutide hukkamisel Valgevenes.

Dokumentaalselt on tõendatud, et pataljon viibis 1942. aasta 19. novembrist kuni 23. detsembrini Venemaal Stalingradi rajoonis ja pataljoni liikmed pälvisid Raudristid isikliku vapruse eest Stalingradi lahingus, piiramisrõnga välisrindel pealetungiva punaarmee tõkestamisel.

Zuroff ütles pärast kapo otsuse teada saamist, et kaitsepolitseiameti peadirektor Jüri Pihl peaks oma kohalt tagasi astuma või loobuma arvamusest, et natsikuritegudes kahtlustatavad isikud ei osalenud Valgevenes juutide hukkamisel.

Lisaks Zuroffile on kaitsepolitseid kritiseerinud ka USA saatkond, mille pressiatašee viitas eelmise presidendi Lennart Meri asutatud rahvusvahelisel natsikuritegude uurimise komisjoni infole pataljoni tegevuse kohta. Inimsusvastaste kuritegude uurimiskomisjoni liige, USA ekspert Nicholas Lane kinnitas, et president Meri moodustatud komisjoni materjalide põhjal selgub 36. Eesti politseipataljoni osalus juutide mahalaskmises Valgevenes 1942. aasta 7. augustil. ETA

Märkmed: