Zuroff mainis intervjuus Reutersile kahtlusaluste seas ka Venetsueelas elavat 84-aastast miljonäri ja Venetsueela kõrgseltskonda kuuluvat automüügi magnaati ning kunstikogujat Harry Männilit.
Zuroffi sõnul pärinevad Männili kuriteod Teise maailmasõja ajast, kui ta töötas Saksa okupatsiooni ajal Eesti poliitilises politseis. Zuroffi sõnul on Männil seotud vähemalt paari tosina tsiviilisiku, juudi ja kommunisti arreteerimise ja mõrvamisega.
Männil avaldas pärast temavastaste süüdistuste esilekerkimist 2001. aasta mais Venetsueela ajalehes El Nacional artikli, milles lükkas süüdistused ümber. Tänavu mais ütles Männil intervjuus ajakirjale Exceso, et ta oli Saksa okupatsiooni ajal salapolitseis noorem kontoriametnik ega teinud natsidega koostööd.
Männili minevikku uurinud kaitsepolitsei ei ole leidnud tõendeid, mis viitaksid tema natsikuritegudele. Männili minevikku uuris Nõukogude okupatsiooni ajal ka NSV Liidu julgeolekuteenistus KGB, kes ei leidnud samuti tõendeid.
Männil on Eesti ajakirjanduses öelnud, et temavastased süüdistused on absurdsed.
Ameerika Ühendriigid on kehtestanud Männilile riiki sisenemise keelu.
Simon Wiesenthali keskus on keskendunud viimasel ajal Kolumbiale ja Venetsueelale, kuna Zuroffi sõnul on need riigid seni ignoreerinud keskuse järelepärimisi, teatas Reuters.
Zuroffi sõnul elab Lõuna-Ameerikas kümneid natsiminevikuga inimesi, kes põgenesid sinna Euroopast Teise maailmasõja järel. Wiesenthali keskuse juht märkis, et paljud Ladina-Ameerika riigid, näiteks Argentina, on olnud tunduvalt rohkem koostöövalmis kui Kolumbia ja Venetsueela.