Selgituseks - ma ei tõstatanud oma artiklis mingit probleemi, nagu iga tähelepanelik lugeja võib märgata. Seda ei teinud ka Jaan Undusk. Meie mõlemad suhtusime küsimusse mõistvalt, mitte taunivalt, nii et meie "pettumused" pidanuksid õieti olema paigutatud jutumärkidesse.
Jah, kodumaale jäädes oleksin tõenäoliselt käitunud samuti kui enamus kirjanikke. Märkus on õige, kuid kohatu.

Mul on veidi piinlik veelkord sõna võtta, kuid näib, et mõni kommija vajab loogilise mõtlemise lühikursust, mida püüan anda, kuni parem lektor leitakse.
Õige märkus saab olla küll kohatu. Minu pagulusse siirdumisel või kodumaale jäämisel ei olnud loengu ega selle (küündimatu) kajastusega vähimatki seost. Ei toimunud mingit kodu- ja väliseesti vahelist duelli, aset leidis vaid olukordade ja sündmuste asjalik vaagimine. Soovis, et mu artikkel enne kommenteerimist korralikult läbi loetakse, ei tohiks olla midagi liigset.
Mina pole a ega o, kes ootab endale hosianna laulmist, kuid ammugi mitte nii oioi, et läheksin pugema lektorile, keda ma üldse ei tunne.. Kriitika eest oma kirjaoskusele olen tänulik, kuid väljend mõttetust ja desorienteerivast loengust paneb mu kõrvu kikitama. Ilmselt viibisite loengul, kuid kummalisel kombel ei kuulnud Teid sõna võtmas. Ehk olete nii lahke ja saadate Eesti Elule asjaliku ning küündiva ülevaate, mis Jaan Unduski korralikult "paika paneb". Nii leht kui selle lugejaskond oleksid Teile selle eest väga tänulikud.