Augustikuu 2011 palavad päevad Eestis

Lühike ülevaade paarist huvipakkuvast probleemist.

Kui jälgida avalikus ajakirjanduses esitatud tekste aastate vältel ja nende sisulist dünaamikat, siis olid mõned Euroopa arenguseigad „teatud riikidele juba ammu selged“, - näiteks „ühinemine Euroopa Liiduga“,- kus oli ettevaatlik ja skeptiline Norra Kuningriik ning „EL ühisrahale – eurole ülemineku suhtes“ olid üliettevaatlikud Ühinenud Kuningriik, Taani Kuningriik, Rootsi Kuningriik; seega „huvitaval kombel just kuningriigid“ märkasid olla EL finantsmajandus-prognoosis targalt otsustajad ning euro suhtes ettevaatlikud riigid!
Toon välja vaid briti eksperdina esinenud parlamendi ülemkoja liikme hoiatuse Soomele enne Soome liitumist eurotsooniga, et „...kas ikka Soome annab endale aru, mida nad on tegemas?“, – „kas olete valmis vajadusel eriti Vahemere maid toetama ja aitama...?“
Ja kui veel kõrvutada siia Nobeli majanduspreemia laureaadi Paul Krugmani asjalikku võrdlusanalüüsi finantskriisis USA osariikide ja Euroopa Liidu liikmesriikide puhul ning pakutud võimalikke lahendusmeetodeid, siis on ju selgelt aru saadav lahendusteede otsingul, -et kui eriliselt keerukas on Euroopa Liidu Vahemere riikide finantsaruandluse korrastamine, EL distsipliinile allutamine ja ka selle õnnestunud saavutamise jätkuv täitmine?
Sobib vaid lisada, et eelnimetatud „neli kuningriiki“ on kõrgtehnoloogiliste omatoodete loomisel ning ekspordil edukad ja kuuluvad globaalmajanduses OECD-määratluse järgi „kõrgtehnoloogilise arengu tuumikriikide“ hulka!
Arvan et just „tuumik-kuningriikidel oli tarkust“ prognoosida ka maailma riikide finants-majandusliku arengu „pettusi, volatiilsust ning turbulentsust“ märgatavalt paremate tulemustega...
Nimetan vaid meedia väljendeid illustreerimaks kriisi Euroopa Liidu riikide puhul: „Iirimaa kukkumine...“, „Kreeka finantsiline krahh...“, „Portugal pole Iirimaa...“, „Hispaania ei ole Kreeka, ei ole Portugal...“, „Berlusconi Itaalia pole ...“, „Prantsusmaa ...?“ , - seega üsna tõsine ja jätkuvalt kulgev „finantskriisitont on sammumas ning kontrollib riikide kulutusi...“ !
Kui Paul Krugmani analüüsis lahkuvad kriisis osariikidest noored ameeriklased teistesse piirkondadesse; - nii ka eesti noored siirduvad Eestist kümnete tuhandete kauppa välismaale.

Võrdlusena oli ajaloos 13.sajandist – 16.sajandi lõpuni toiminud Hansa Liit, milline „Lübecki õiguse alusel“ edukalt ühendas kaubanduslikult just Põhja-Euroopa riikide keskseid linnasid!

Kirjutasin varemalt mõnes „Eesti Elu“ kommentaaris Jonasest, keda lähetati Brüsselisse „õppima… hea palgastipendiumiga mõnedeks aastateks“, et siis I.T. lõpetaks näiteks ka riigiõigusliku magistrikursuse ja võibolla veel ka doktoriõpingud Brüsseli, Pariisi või Londoni ülikoolides, seega saaks „hea hariduse“; - kuid Jonas alias I.T. ei viitsi õppida !
Praegune olukord on veider, sest lühidalt kokkuvõttes saaks esinemiste järgi nimetada: katkendlik ja ka katkenud haridustee on nõrkuseks; majandusteoreetiline tase on nõrk; eetiline esinemine – nõrgapoolne; agressiivsus – kõrge tase; politoloogias on kaheldav tase; poliitilis-majandusliku prognoosi oskus on nõrk; tegevusprogramm on puudu, - lisada oleks veelgi... !
Arvan et 10 – 15-aastane kõrgkoolitus võiks anda „vundamendi“, millele saaks I.T. siis toetuda, aga „see vajalik haritus oleks siis omandatud 2021.- 2026. aastatel “ !

Lugupidamisega,
Mati Pungas, Tallinnas, reedesel 26ndal (26:2=13 !) „suvisoojal“ lõikuskuupäeval 2011.a