Ülo oli aktiivne ajakirjanik-aktivist, nagu ta suhteliselt hiljuti lahkunud ametivend Andres Küng. Eesti keeles kirjutavate pagulasajakirjanike read jäid nüüd ühe järsu hoobiga üpris hõredaks. Tühjaks jäi Stockholmi Eesti Maja "kirjutamispunker" kus teine sitke mees Juhan Kokla pidas pikki aastaid sama ametit enne Ülot. Head kohalejõudmist Ülole meiesuguste kooskäimisepaika seal kaugel maal. Olid tubli võitleja ja rindekaaslane.

Mina samuti leinan seda lõbusat meest, keda näost näkku kohtasin vaid paar korda, kuid kellega oli õnneks mingigi ajakirjanduslik infojagamise side ja kelle tööst ja pühendumisest väga lugu pidasin.
Norras hiljuti avastasin ühe ilusa lihtsa teksti paljudelt hauakividelt, mis sellesugusele mehele ammugi sobiks: Takk for alt -- Äitah kõige eest.

Ülo oli eeskujulik ühiskonnategelane ja üks erudeeritumaid isiksusi väliseestlaste globaalses ringkonnas. Mina sain temalt palju häid mõtteid.

Lahkunud kirjamehest ja heade kommetega ajakirjanikust jääb korvamatu koht meie, kodueestlaste lähimasse ja kindlaimasse "naaberriigi" tsitadelli- Eesti Majja Stockholmis. Ülol olid uskumatult head naljad, südamlikud ja kaastundlikud nõuanded, isegi selliste puhkude korral, kui nende kuulaja juhtus 1989 aasta sovjetlikust Eestist olema. Ülo oli see ketilüli, kes sidus enne II MS puhkemist Eesti ajakirjanduses olnuid ja neidki, kes oma esimesed kirjatükid kodukeelsetena kirjutasid alles Stockholmi Eesti koolis. Nüüd on see lüli katkenud, samuti ka Päevalehe vana ja aastaid kestnud stiil. Kahju ja kurb, loodan, et taevaste suleseppade alasid ootavad Ülot ja Tema Vaim saab vabaks, puhka rahus, Hea Eesti Mees!