Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
"Washington Post" (7.02.1988) toob ära tuntud sionist Vladimir Jabotinsky kirja (2.11.1939) oma mõttekaaslastele, kus soovitab palestiinlasi küüditada samamoodi nagu seda kavatsetakse varsti teha Balti riikides.
Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liit valmistusid sõjaks Saksamaa ja tema liitlaste vastu ja osa elanikkonnast Baltikumis kui julgeolekurisk tuli kõrvaldada. Ka mitmed rahvusvahelised aškenazide organisatsioonid olid selleks ajaks Saksamaale sõja kuulutanud.LKKKKka ka mileedus ja
1941. aasta 14. juuni küüditamine. Küüditatute arv oli umbes 10 000, neist 3 250 olid endised vene valgekaartlased ja 500 juuti, kellest enamus olid trotskistid.
Vangistatuid oli 3 500, ülejäänud saadeti välja Venemaa ja Kasastani küladesse asumisele.
1941. aasta 1.- 3. juulini toimus küüditamine saartel. Neid aga ei jõutud Eestist ära saata, sest enne jõudsid sakslased Tallinna.
Eestlasi küüditati ka Kasastani ja Ukrainasse.
1949. aastal 25. märtsi küüditamine, mida seostati denatsifitseerimise ja kollektiviseerimisega.
1950. aasta mais küüditati eestlased ja lätlased Pihkva oblastist Siberisse.
1951. aasta 1. aprillil küüditati 278 jehoova tunnistajat Eestist Siberisse.
Aastatel 1945 - 51 küüditati mitmel korral ka eestisakslasi, suurim neist (300) 1945. aasta 15. augustil. Sakslaste küüditamised lähtusid 1945. aasta Potsdami konverentsi otsustest. Euroopas küüditati kokku 14 milj. sakslast, kellest 2 milj. teekonnal hukkus.
Saksa pooles sõdinud eesti vabatahtlikest koosnenud politseipataljonid küüditasid omakorda juute jt Leedust, Lätist, Poolast, Prantsusmaalt ja Tšehhoslovakkiast ka Eestis asunud koonduslaagritesse.
Poolas, Debicas asunud eesti leegionärid käisid seal judeneinsatzis ja küüditasid poolakaid Saksamaale.
1944. aasta 29. - 30. oktoobril küüditas Saksa sõjaväepolitsei 3000 sõrulast Saksamaale. Enamus neist naases 1945. aastal Saaremaale.
Eestlasi küüditati ka Saksamaale tööteenistusse.
Võib lisada ka 1942. aasta 12. juuni, mil SS - Reichsführer Himmler kinnitas rassiliselt sobivate eestlaste - lätlaste saksastamise otsuse 25 aasta jooksul ja mittesobivate küüditamise Peipsi taha. Leedus ja Poolas jõudsid natssotsid küüditamisega Generalplan Ost raames ka alustada.
Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liit valmistusid sõjaks Saksamaa ja tema liitlaste vastu ja osa elanikkonnast Baltikumis kui julgeolekurisk tuli kõrvaldada. Ka mitmed rahvusvahelised aškenazide organisatsioonid olid selleks ajaks Saksamaale sõja kuulutanud.LKKKKka ka mileedus ja
1941. aasta 14. juuni küüditamine. Küüditatute arv oli umbes 10 000, neist 3 250 olid endised vene valgekaartlased ja 500 juuti, kellest enamus olid trotskistid.
Vangistatuid oli 3 500, ülejäänud saadeti välja Venemaa ja Kasastani küladesse asumisele.
1941. aasta 1.- 3. juulini toimus küüditamine saartel. Neid aga ei jõutud Eestist ära saata, sest enne jõudsid sakslased Tallinna.
Eestlasi küüditati ka Kasastani ja Ukrainasse.
1949. aastal 25. märtsi küüditamine, mida seostati denatsifitseerimise ja kollektiviseerimisega.
1950. aasta mais küüditati eestlased ja lätlased Pihkva oblastist Siberisse.
1951. aasta 1. aprillil küüditati 278 jehoova tunnistajat Eestist Siberisse.
Aastatel 1945 - 51 küüditati mitmel korral ka eestisakslasi, suurim neist (300) 1945. aasta 15. augustil. Sakslaste küüditamised lähtusid 1945. aasta Potsdami konverentsi otsustest. Euroopas küüditati kokku 14 milj. sakslast, kellest 2 milj. teekonnal hukkus.
Saksa pooles sõdinud eesti vabatahtlikest koosnenud politseipataljonid küüditasid omakorda juute jt Leedust, Lätist, Poolast, Prantsusmaalt ja Tšehhoslovakkiast ka Eestis asunud koonduslaagritesse.
Poolas, Debicas asunud eesti leegionärid käisid seal judeneinsatzis ja küüditasid poolakaid Saksamaale.
1944. aasta 29. - 30. oktoobril küüditas Saksa sõjaväepolitsei 3000 sõrulast Saksamaale. Enamus neist naases 1945. aastal Saaremaale.
Eestlasi küüditati ka Saksamaale tööteenistusse.
Võib lisada ka 1942. aasta 12. juuni, mil SS - Reichsführer Himmler kinnitas rassiliselt sobivate eestlaste - lätlaste saksastamise otsuse 25 aasta jooksul ja mittesobivate küüditamise Peipsi taha. Leedus ja Poolas jõudsid natssotsid küüditamisega Generalplan Ost raames ka alustada.
1
1Seoses Punaarmee väeosade paigutamisega piiri äärde ja piiritõkete mahavõtmisega küüditati kohalik elanikkond alates 1941. aasta 13. juunist Mustast merest kuni Valge mereni 100 km laiusel alal.
Sama tegid ka Rumeenia ja Saksamaa teiselpool piiri, ainult et 20 km laiusel alal.
Sama tegid ka Rumeenia ja Saksamaa teiselpool piiri, ainult et 20 km laiusel alal.
0
0Ei maksa valetada, et eestlased küüditasid sakslasste teenistuses olles teisi rahvaid.
Jutt sõrulaste küüditamisest on alatui laim. Tegelikult nad evakueeriti lahingute eest ja sel moel päästeti nende elud. Sakslased evakueerisid ka peipsitagust rahvast Eestisse. Parteiarhiis on hoiul sõjajärgsed kohalike inimeste kaebused, kus kurdeti, et siit tagasi pöördudes püüavad nood evakueeritud kaasa viia kariloomi ja muud varandust ning seejuures pidavat punaarmeeölased neid aitama.
Jutt sõrulaste küüditamisest on alatui laim. Tegelikult nad evakueeriti lahingute eest ja sel moel päästeti nende elud. Sakslased evakueerisid ka peipsitagust rahvast Eestisse. Parteiarhiis on hoiul sõjajärgsed kohalike inimeste kaebused, kus kurdeti, et siit tagasi pöördudes püüavad nood evakueeritud kaasa viia kariloomi ja muud varandust ning seejuures pidavat punaarmeeölased neid aitama.
0
0Kommentaarid sellele artiklile on suletud.
