Mulle meeldib ka unistada, aga isegi minu unistuste juures tundub see kõik liiga ilusa muinasjutuna! Kas pole ka irooniline, kui uhkelt on välja hõigatud, kuidas kõik teised on nii väga valmis Eesti Maja ruume kasutama. Aga kus eestlased ise on? Õigus... Ainult 4% oli vist neid, kes tõesti ka maja ruume üürisid. Hiljuti mu postkasti jõudnud Silvia Vaikla appihüüe mitte edasi minna uute plaanidega jäi peaaegu lõpuni lugemata, kui ta kirjutab kuidas käis Leedu majas "Leeri hall" otsimas. Miks ta küll sealt seda otsis. Kas tõesti oli nii südamelähedane Eesti Maja meelest läinud? Häbi meile kõigile, kes me nüüd, kui asjad halvasti, justkui talveunest oleme ärganud.
Mitmed on küsinud uute plaanide finantse. Tahaks hoopis küsida, milliste rahade eest me siin videos esitatud üles ehitame. Kooke ja saiu tuleb tükk aega müüa. Eriti arvestades, kuidas mõni ostja proovib isegi seal koonerdada ja odavamalt saada!?!!!!! Pigem peaks ju topelt hinda maksma!
Soovitan lugeda FB lehel Leedu Maja kurba saatust ja tõenäolist müüki. Väga-väga palju tuttavat tuleb ette! Ja neid on ju palju rohkem kui eestlasi siin. Neil on ju lausa mitu oma panka! Meil on aga hoopis probleem, et mitmed mu tuttavad on juba kurjalt öelnud, et enam Eesti panka ei lähe. Imelik küll, oodatakse, et pank aitab, aga kust temagi raha võtab, kui eestlane ei taha sinna minna. Nii pakib varsti temagi oma kohvri kokku. Sama käib Sihtkapitali kohta. Kui me neid ei toeta, pole raha kogukonna toetuseks. Kõik on kenasti läbi põimunud, kui keegi pole sellest veel aru saanud. Sihtkapitali ostetud majadki olid Eesti Maja potentsiaalse arendusplaani toetuseks muretsetud. Mingid imelikud kospiratsiooniteooriad on puhtalt sulepeast välja imetud.
Soovin lihtsalt, et Eesti ühiskond suudab sellest olukorrast välja tulla nii, et oleme ikka sõbrad edasi. Muidu võib tekkida tunne, et siin on "kõrgemad võimud" mängus, kes proovivad meid meelega tülli ajada. Meist keegi ei taha ju seda?!

Ka mulle tuli toosamune appihüüe. Oli kinnituseks, et eestlane ei kasuta Eesti Maja kui peab omast taskust maksma. Läheb kasvõi mõne näruse krossi eest odavamalt saadud leedukate vms majja. Sest kui dotatsioon puudub siis on Eesti Maja üür liiga kallis. Kui mõelda, et ümberehitamist ihkava leeri ärimudel on meie kogukonnalt annetuste korjandus, siis peab neile vaid õnne ja head kindlustuspoliisi soovima. Finants võib karm olla ja loosung "careful what you wish for" sobib siiajuurde. Teisipäeval otsustavad aktsionärid ning "ei" hääle sõelale jäämise puhul peab vaid lootma, et anonüümsed komenteerijad julgevad vähemalt siis masked eest võtta ja vastutama oma hurraa'de eest. Kas me siis näeme kes nad on lisaks neile kes maksid advokaatidele et endid suureks teha? Sest tõenäolisem, et ässitajad on juba järgmise huviobjektile lennanud ja Eesti Maja upub oma probleemidesse.

Eesti kultuuri omast piskust hoida ja elavdada ja sellega Eesti (Maja) pühamut toetada läheb ka kõige pühendunumale kultuurihoidjale ületamatult kalliks Tõsi, igasugune kultuuriline ja kunstiline harrastus on lisaks omale ohvri -veeringule erinevatel aegadel kindlale metseenile toetunud. Kuid kui metseen enam ei leidu ja tema toetus lakkab jäävad vakka ka laulusuud.

Kurb aga tõsi- vahel on hingeliselt valutum ja rahakotile säästlikum kanadalaste või teiste rahvusgruppide juures eesti kultuuri alalhoida kui seda omade juures.

Kultuuritempel, olgu siis vana, rääkimata uuest, on ühele kultuurihoidvale rahvale ilmne aineline luksus.

Küsimus retooriline - kellega täita uus maja kui kogukond on ennast rahast tühjaks ehitanud ?
Vastus on lihtne - uute üürilistega.

Niisiis hea rahvas pole mõtet tülitseda. Eesti kogukond ehitab maja, olgu siis uut või vana, uutele üürilistele.