Lugupeetud Maarja Lõhmus

Kas te olete ehk mõelnud, et kumbagi nendest pealkirjadest, mida te ERRi loole viidates mainite, ei kirjutanud tõenäoliselt kõneksoleva loo autor. Raadiouudisel teatavasti ei ole pealkirja. On sissejuhatus, mis lugu veebitekstiks toimetades ka lead´iks jääb.

https://www.err.ee/677408/rail...

Esimene pealkiri, millele viitasite, on tõenäoliselt kirjutatud hetkel, mil raadiolugu internetti kuulamiseks pandi. Teie pakutud link küll ei tööta, kuid pikaajalise meediajälgijana usun, et oskan taolist mehhanismi aimata.
Teise viidatud pealkirja on tõenäoliselt lisanud toimetaja, kes loo pikemaks veebislugemiseks lahti kirjutas.

Ehk võib-olla ei olegi erinevate pealkirjade taga mõni vandenõu vaid lihtsalt kahe toimetaja erinev nägemus sellest, kuidas loo sisu paremini edasi anda. Ühtlasi lähtub toimetaja igas väljaandes ka sellest, et pealkiri ei tohiks olla liialt pikk.

Te olete ühest pealkirjast tõugatuna teinud küll põhjaliku ja ilmselt väga ajamahuka töö, kuid paraku paistab sellest rohkem konspiratsiooni- kui meediateoreetiku õhinust.

Paraku tekstid ongi süvenemiseks.
Süvenemine sõnade ja lausete tähendusvälja ei tee kellelegi paha, pigem vastupidi.
Ise uurin avaliku teksti semiootikat, kultuure ja teooriaid - need põhinevad väga väikeste tähenduselementide, vahel ka tähendus-jälgede (kui arheoloogia) kontekstide kaudu avamisel (üldpildina - arhitektuurina).
Nii see on, et tekstianalüüsil on suur sarnasus arheoloogia ja arhitektuuriga - mikro ja makro tasandi kokkusaamisel tekstitähenduses.
Semiootilises - teksti kui märgi - analüüsis näeme, et ka ükssama sõna võib viidata erinevale paradigmale olenevalt selle kontekstist. Või olenevalt eri aegadest, sest aja-mõõde ise on semiootiline, sest lisab tähendusi.
Eesti kultuuri ja eesti eksiilikultuuri analüüsimisel on oluline just üksiksõnade ja ajastu märksõnade täpsem kaardistamine, tähenduste uurimine, see on praegu vaja teha.
Avaliku teksti uuringud on uus tekstiuuringu suund, mis kaardistab teksti tähendusvälja muutusi - eriti ilmekad on need just tsenseerimise ja näiliselt juhuslike või igapäevaste loomulike muutuste puhul, mis just ongi kõige parem uurimismaterjal, sest selline muutumine on justkui alateadlik korrigeerimine 'paremaks'/'õigemaks'.
Aga mis suunas on muutus, seda saame juba märgisüsteemina kirjeldada.
Niisiis ei piirdu asi vandenõudega vaid on semiootika, on teadus nagu on arheoloogia - tekstiarheoloogia.
Praegu töötavad lingid ERRi lehel:
1. Omavalitsused eeldavad, et riik aitab korda teha teed, mida mööda hakatakse vedama RB jaoks vajalikke maavarasid https://vikerraadio.err.ee/raa...
(26.01.2018)
2. ERRi veebis infoloo uus pealkiri
Rail Balticu jaoks vajalikud omavalitsused ootavad riigilt teeremonti https://www.err.ee/677408/rail...
Märkate kahe pealkirja sisulist erinevust, modaalsuse erinevust?

head avaliku teksti nüansside märkama ja uurima asumist - sel kõigel on ühiskonna ja kultuuri kohta väga sügav sõnum!
Maarja Pärl Lõhmus