Kui taliibid päras ameeriklaste lahkumist Kabuli ründasid ei läinud talle keegi appi. Afganistan langes kiirelt. Süüriaga on lugu teine. Rääkimata al-Assadi kahest põhilisest liitlasest on talle võitluseks terroristidega toetust väljendanud veel Saudi-Araabia, Egiptus, Iraak, Araabia Ühendemiraadid. See on al-Assadi režiimi tunnustamise tulemus Araabia maailmas. Võimalik, et asi lõpeb Süüriale mõningase territoriaalse kahjuga ja kehtivate kokkulepete ümbervaatamisega asjast huvitatud, end varju hoidva poole kasuks, kuid täielikku krahhi maa valitsusele ei ennustaks.
Teades, et Tahrir al-Shami liider pärast kodusõja vaibumist baseerus Idlibi provintsiosas, kus Türgil on mõndagi öelda, peab sidet nende vahel eeldama. Võimalik, et Türgi püüab alanud konflikti kasutada olemasolevate Süüriat käsitlevate lepete ümbermängimiseks ja täiendamiseks. Sealhulgas Süüria põgenike ja Süürias baseeruvate ja ameeriklastele sümpatiseerivate kurdide osas, kes on neile oma autonoomiapüüdlustega juba ammu pinnuks silmas. Peale selle elab Süürias turkomane, türgi sugu rahvast, kelle vastu pan-turkismi viljeleval Ankaral on samuti huvi.

Blogeri pläma mingite uute „rahvavabariikide“ moodustamisest seal muutub eriti kummaliseks pärast pilguheitu kaasaegse Süüria kaardile, kus osa riigi territooriumist ongi endiselt igasugu selliste moodustiste nagu Süüria ajutine valitsus, Süüria päästevalitsus jne kontrolli all. „Rahvavabariigid“ jäänukitena kodusõjast (nagu Ukrainaski, muide) on seal seega juba olemas, kui keegi neid moodustisi just nõnda nimetada tahab. Ja blogi kirjapildist lähtudes on „rahvavabariigid“ autori jaoks tervitatav nähtus. Terroristliku Tahrir al-Shami omavalitsus Idlibis ehk „rahvavabariik“ blogija terminis võib ju oma laiendava pealetungiga Ukrainat aidata sel teel, et „kui Venemaa suunaks sinna võimalikult palju ressurssi, siis oleks neil [Ukrainas] lihtsam.“ Seega „Elagu rahvavabariigid!“, nii siin kui seal, sest kohtlemine olgu ikka võrdne. Eks, bloger!

VÄIKESTE JALAVÄEGRUPPIDE „TUHANDE LÕIKE“ (luurelahingute)TAKTIKA
gruppi kuuluvad relvaga droonikütid, elektroonilise sõja (EW) vahendid, droonioperaatorid – kokku võivat ründajate abijõud moodustada grupist isegi üle poole;
see küll pole „hakkliharünnaku“ moodi – see on suisa selle vastand, eriti kui kindlustustest püütakse minna ringi, haardega tiibadelt, nagu juba Selydove äravõtmisel sündis

Ben Hodges (endine USA relvajõudude Euroopa armee juhataja) peab sõjaväkke mobiliseerimise praegust vanust Ukrainas „liiga kõrgeks“. Enamikes maades võib ju armeeteenistust alustada 18-selt. Naisi ka tuleks laialdasemalt kaasata. Ja mida need ukrainlased siin, Saksamaal teevad, imestas Hodges.
Ühesõnaga, võtku end kokku ja sõdigu „VIIMSE UKRAINLASENI“, nagu Ihor Kolomoyskyi kord aastaid tagasi ameeriklaste eesmärgi intervjuus nende endi väljaandele julgelt ära defineeris. Mis siis, et iga sõjas oldud päevaga nad mitte ei võida tagasi vaid kaotavad mõnikümmend ruutkilomeetrit oma riigist.

D. Trumpi meeskonda kuuluv E. Musk küsib seepeale: How many more need to die? Tunned vahet liberaali ja konservatiivi vahel? Liberaaldemokraat ohverdab ukrainlase nii et silm ka ei pilgu.

https://forte.delfi.ee/artikke... kaitseväe infoliin