Johannes oli minu abikaasa sugulane, 5 viimast aastat suhtlesime tihedalt. Vaatamata oma kôrgele eale, oli ta väga nooruslik ja optimistlik. Ta tahtis enne surma veel kohtuda oma sugulastega Eestist, aga seda ei juhtunud, kuna USA Saatkond Eestis ei andnud viisat. Mu abikaasa proovis neljal korral ja talle öeldi lihtsalt, ilma igasuguse selgituseta ei. Iga kord, kui abikaasa saatkonda dokumendid andis, siis Johannes lootis, et see vastus on positiivne, aga ei olnud. Nii valus oli jälle helistada ja öelda, et vastus oli eitav, ta oli väga ônnetu. See ootamine kestis 5 aastat, kuni ta siit ilmast lahkus. Saatkonnas teati väga hästi, kui vana inimesega on tegu ja seda, kui väga ta seda soovis, aga see ei läinud neile korda. Tema surmast kuuldes, olime me väga kurvad- üks tema unistustest ei täitunud. Vahel tundub, et elu on ebaôiglane ja et inimese soovi, kes on teistele nii palju andnud, ei austata. Kurb