Oi, milline magus kiusatus – oma riigis esinev keel, aga lugeda ei saa…! Jube tore oleks, kui iga eestlane oskaks natukenegi võru keelt. Nüüd Eestis elades, olen tahtnud võtta käsile soome keele õppe, kuna see on justkui meie keelele kõige lähedasem vend (ja seega peaks olema eestlasele lihtsam omandada kui kellelgi muul…), siis aga mõelnud, et põhimõtteliselt võiks enne oma enda haruldase “vahepealse” variandi selgeks saada, mis on uuendatud / nüüdisaegsest eesti keelest igal juhul enam soome poole. Kui me ise selle vastu huvi üles ei näita, kes siis veel? Oma kirjakeel ja ajaleht ja AABITS (http://www.wi.ee/?id=89) täitsa olemas. Ja veel bändid (nt. Lõkõriq) ja luule ja kirjandus.

Vahepeal oli võrukeelne telesaade “Mõtõlus” ETVs, kus ekraani all servas jooksid eestikeelsed subtiitrid – tõeline vähemusgrupi võit eesti kontekstis! Väga uhke, kui väikse eesti keele sees saame elus hoida oma veelgi väiksemaid mikrokeeli.

Helinäide võru keelest: http://haldjas.folklore.ee/tag...