Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
Ametlikest andmetest (näiteks infost veebiaadressilt http://www.vvk.ee/r07/kandidee...) näeme, et RK kandidaat Ivo Nurga järjekorranumber tema erakonna nimekirjas on 123. Nii-siis on ju (vist!?) päris kindel, et olenemata temale antud häältest - arvesse võttes praegust valimisseadust - pole tal Riigikokku saamiseks praktiliselt mingit võimalust, eks ju!? Seega siis küsimus: mis mõtet on taolisele kandidaadile (üks"kõik mis erakonnas!) hääletada? Kas keegi saaks meid - valijaid Torontos (aga ka mujal!) selles küsimuses veidi lähemalt informeerida? Lahkele vastajale siiras tänu juba ette!
Lugupidavalt,
valija Torontos
Lugupidavalt,
valija Torontos
0
0veebiaadress, millele andsin viite, oli: http://www.vvk.ee/r07/kandidee...
0
0Austatud "valija Torontost" nime all kirjutanu,
Ma vabandan, kuid Teie seisukoht ühe või teise kandidaadi valituks osutumise perspektiivsuse osas on ebaõige.
Te ei saa ette teada, kui palju üks või teine kandidaat hääli saab, ning teiseks - valimistel on esmase määrava tähtsusega ikkagi kandidaadi poolt antud hääled, mitte aga enne valimisi koostatud nimekirjad (üleriiklik erakonna nimekiri tuleb mängu alles kompensatsioonimandaatide jaotamisel). Seega, enne hääletamistulemuste kindlakstegemist erakondade poolt koostatud nimekirjad ei tähenda, et nimekirjas eespool olev kandidaat osutub kindlasti valituks või et tagapool märgitud kandidaat ei osutu valituks. Erakondade poolt koostatud nimekirjad on vajalikud vaid juhuks, kui kahel kandidaadil on võrdne arv hääli (siis saab mandaadi kõrgema järjekorrakoha see, kes on erakonna nimekirjas kõrgemal kohal) või kompensatsioonimandaatide jaotamiseks (s.t. kui esineb olukord, et valimisringkonnas jäid kõik või osa lihtkvoodi alusel jaotatavaid mandaate üle). Kõigil muudel juhtudel tehakse enne valimistulemuste selgumist koostatud nimekirjad ümber vastavalt kandidaatide poolt kogutud häälte tegelikule hulgale, s.t. kui näiteks kandidaat X oli ringkonnanimekirjas (mitte segi ajada erakonna üldnimekirjaga) esimesel kohal ehk esikandidaat, kuid tema valimistulemus jäi oma erakonna piirkondlikus nimekirjas 3-ndale kohale, siis tähendab see seda, et ta jääb 3-ndale kohale ja tema asemele tõuseb kandidaat, kes kogus selles piirkonnas oma erakonnakaaslaste seas kõige enam hääli). Muide, pärast valimistulemuste kindlakstegemist koostatakse ka uus erakondlik ülevabariiklik nimekiri, milles määratakse koht kogutud häälte arv järgi, mitte aga esialgses nimekirjas (s.t. see, mis koostati enne valimisi) oleva koha järgi.
Ja lihtsamalt ja lühemalt:
Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga (Riigikogu valimise seaduse § 62 lg.1).
Riigikogu valimise seaduse § 62 kohaselt on kandidaadil võimalik osutuda valituks 3 viisil:
1) isikumandaadi alusel (saab mandaadi, kui häälte arv on võrdne lihtkvoodiga või ületab selle, sõltumata mistahes nimekirjades märgitud kohast) või
2) ringkonnamandaadi alusel (võimalik saada mandaat, kui häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist) või
3) üleriigiliselt kompensatsioonimandaadi alusel (mandaadi jagamine toimub üleriikliku nimekirja alusel, ja võimalik, kui kandidaat on kogunud vähemalt 5% oma valimisringkonna lihtkvoodist).
NB! Kompensatsioonimandaate jagatakse alles siis, kui esineb lihtkvoodi alusel jaotamata mandaate.
Sellest arusaamiseks ehk kuidas ja mis alusel mingi mandaat omandatakse on kasulik tutvuda eelkõige Vabariigi valimiskomisjoni poolt kehtestatud määruse ““Hääletamise korraldamise ning hääletamis – ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Riigikogu valimistel” lõpus olevate näidete ja selgitustega. (määrusega tutvumise klikka: https://www.riigiteataja.ee/er... ) Eelmärgitud määruse näol on tegemist Riigikogu valimise seaduse § 62 sisulise selgitamise ja näitlikustamisega. Nimetatud määrusele on ligipääs ka Vabariigi valimiskomisjoni kodulehelt http://www.vvk.ee/r07/yld_juhi...
Heas usus ja parimate soovidega,
Ivo Nurga
Ma vabandan, kuid Teie seisukoht ühe või teise kandidaadi valituks osutumise perspektiivsuse osas on ebaõige.
Te ei saa ette teada, kui palju üks või teine kandidaat hääli saab, ning teiseks - valimistel on esmase määrava tähtsusega ikkagi kandidaadi poolt antud hääled, mitte aga enne valimisi koostatud nimekirjad (üleriiklik erakonna nimekiri tuleb mängu alles kompensatsioonimandaatide jaotamisel). Seega, enne hääletamistulemuste kindlakstegemist erakondade poolt koostatud nimekirjad ei tähenda, et nimekirjas eespool olev kandidaat osutub kindlasti valituks või et tagapool märgitud kandidaat ei osutu valituks. Erakondade poolt koostatud nimekirjad on vajalikud vaid juhuks, kui kahel kandidaadil on võrdne arv hääli (siis saab mandaadi kõrgema järjekorrakoha see, kes on erakonna nimekirjas kõrgemal kohal) või kompensatsioonimandaatide jaotamiseks (s.t. kui esineb olukord, et valimisringkonnas jäid kõik või osa lihtkvoodi alusel jaotatavaid mandaate üle). Kõigil muudel juhtudel tehakse enne valimistulemuste selgumist koostatud nimekirjad ümber vastavalt kandidaatide poolt kogutud häälte tegelikule hulgale, s.t. kui näiteks kandidaat X oli ringkonnanimekirjas (mitte segi ajada erakonna üldnimekirjaga) esimesel kohal ehk esikandidaat, kuid tema valimistulemus jäi oma erakonna piirkondlikus nimekirjas 3-ndale kohale, siis tähendab see seda, et ta jääb 3-ndale kohale ja tema asemele tõuseb kandidaat, kes kogus selles piirkonnas oma erakonnakaaslaste seas kõige enam hääli). Muide, pärast valimistulemuste kindlakstegemist koostatakse ka uus erakondlik ülevabariiklik nimekiri, milles määratakse koht kogutud häälte arv järgi, mitte aga esialgses nimekirjas (s.t. see, mis koostati enne valimisi) oleva koha järgi.
Ja lihtsamalt ja lühemalt:
Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga (Riigikogu valimise seaduse § 62 lg.1).
Riigikogu valimise seaduse § 62 kohaselt on kandidaadil võimalik osutuda valituks 3 viisil:
1) isikumandaadi alusel (saab mandaadi, kui häälte arv on võrdne lihtkvoodiga või ületab selle, sõltumata mistahes nimekirjades märgitud kohast) või
2) ringkonnamandaadi alusel (võimalik saada mandaat, kui häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist) või
3) üleriigiliselt kompensatsioonimandaadi alusel (mandaadi jagamine toimub üleriikliku nimekirja alusel, ja võimalik, kui kandidaat on kogunud vähemalt 5% oma valimisringkonna lihtkvoodist).
NB! Kompensatsioonimandaate jagatakse alles siis, kui esineb lihtkvoodi alusel jaotamata mandaate.
Sellest arusaamiseks ehk kuidas ja mis alusel mingi mandaat omandatakse on kasulik tutvuda eelkõige Vabariigi valimiskomisjoni poolt kehtestatud määruse ““Hääletamise korraldamise ning hääletamis – ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Riigikogu valimistel” lõpus olevate näidete ja selgitustega. (määrusega tutvumise klikka: https://www.riigiteataja.ee/er... ) Eelmärgitud määruse näol on tegemist Riigikogu valimise seaduse § 62 sisulise selgitamise ja näitlikustamisega. Nimetatud määrusele on ligipääs ka Vabariigi valimiskomisjoni kodulehelt http://www.vvk.ee/r07/yld_juhi...
Heas usus ja parimate soovidega,
Ivo Nurga
0
0Seega on oluline silmas pidada 2 fundamentaalset asja:
1) Igal kandidaadil on võimalus saada Riigikogu liikme isiku - või ringkonna -või kompensatsioonimandaat; Kõik sõltub asjaolust, kui palju hääli kandidaat saab;
2) Ükski hääl, mille kandidaadid on valijatelt saanud, ei lähe kaduma. Ka mitte siis, kui kandidaat, kellele hääl anti, ei saa mandaati häälte ebapiisavuse tõttu. See tähendab seda, et iga erakonna nimekirjas kandideerivale kandidaadile antud hääl läheb nii kandidaadi, ringkonna nimekirja kui ka erakonna arvele. Erakonna arvele mineku abil selgitatakse välja valimiskünnise ületamine või mitteületamine. Valimiskünniseks on 5% üleriiklikust häältekogusest. Ja ainult valimiskünnise ületanud erakonnad saavad osaleda ringkonna -ja kompensatsioonimandaatide jagamisel.
1) Igal kandidaadil on võimalus saada Riigikogu liikme isiku - või ringkonna -või kompensatsioonimandaat; Kõik sõltub asjaolust, kui palju hääli kandidaat saab;
2) Ükski hääl, mille kandidaadid on valijatelt saanud, ei lähe kaduma. Ka mitte siis, kui kandidaat, kellele hääl anti, ei saa mandaati häälte ebapiisavuse tõttu. See tähendab seda, et iga erakonna nimekirjas kandideerivale kandidaadile antud hääl läheb nii kandidaadi, ringkonna nimekirja kui ka erakonna arvele. Erakonna arvele mineku abil selgitatakse välja valimiskünnise ületamine või mitteületamine. Valimiskünniseks on 5% üleriiklikust häältekogusest. Ja ainult valimiskünnise ületanud erakonnad saavad osaleda ringkonna -ja kompensatsioonimandaatide jagamisel.
0
0Kommentaarid sellele artiklile on suletud.
