1934. aasta 12. märtsil tuli sõjaväelise riigipöörde tulemusena, mida toetas ka polpol ja kiitis heaks Nõukogude Liit, Eestis võimule ebaseaduslik režiim, mille valitsused (Eenpalu, Uluotsa ja Varese valitsused), režiimi isehakanud president Päts, seadused ja 1938. aasta põhiseadus on õigustühised. Lisaks veel 1938. aasta põhiseadusest lähtuv Nõmme Valitsus jne.
Otto Tiefi 1944. aasta valitsus, mida ükski riik või organisatsioon maailmas ei tunnustanud, lähtus 1934. aasta ebaseaduslikule riigipöördele eelnenud olukorrast.
Vaatamata eeltoodule oli Eesti Wabariik Rahvasteliidu liige 1921. aasta 22. septembrist kuni 1940. aasta 21. juulini.
Eesti NSV oli aga Rahvasteliidu liige 1940. aastal 21. juulist kuni 6. augustini, mil Johannes Varese valitsus esitas Rahvasteliidule avalduse väljaastumiseks.
Kui EW pagulaspoliitikud (Pätsi liin aga ka Tõnissoni liin) üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud, sest Rahvasteliit pidas Eesti NSV-d Eesti Wabariigi õigusjärglaseks. Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud. Ka ÜRO loomise aegu eestlasi jutule ei võetud, samas on Rahvasteliitu mittekuulunud Valgevene NSV ning Ukraina NSV ja Rahvasteliidust 1939. aastal välja visatud Nõukogude Liit ÜRO asutajaliikmed.
Rahvusvahelise õiguse järgi saab luua eksiilvalitsuse vaid sõja olukorras. Näiteks, nii loodi II maailmasõja ajal Prantsusmaa, Poola, Tšehhoslovakkia jt riikide eksiilvalitsused Londonis, mis hiljem ühinesid Atlandi Hartaga.
Samaaegselt Johannes Varese ametisse nimetamisega, saatis president Päts dr Hjalmar Mäe oma eriesindajaks Saksamaale.
1941. aasta mais moodustati Soomes sealse sõjaväeluure ja Saksa sõjaväeluure Abwehr toetusel Eesti Vabastamise Komitee eesotsas dr Mäega. EVK poolt määrati dr Mäe Ajutise Valitsuse peaministriks põhiseadusliku korra taastamiseni Eestis.
Aga 1953. aastal moodustati Norra ranniku lähedal neutraalvetes koguni kaks Eesti eksiilvalitsust, mis olid rahvusvahelise õiguse seisukohalt tühised ja mitte ükski riik või rahvusvaheline organisatsioon neid ka ei tunnustanud. Ühte neist juhtis peaminister presidendi ülesandeis August Rei ja teist peaminister presidendi ülesandeis Alfred Maurer. Rootsis ja Norras peeti neid klubideks või harrastuteatriteks, kus härrasmehed teinekord stiiliõhtuid korraldavad. Siit lähtuvalt kannab selliste valitsuste järjepidevust näiteks teater NO99...
Leedukate ja lätlaste poolt sarnaseid eksiilvalitsusi ei loodudki.
Nn suursaadik USA-s ei esindanud mitte EW-d, vaid selle ideed.
USA president George Bush teatas veel 22.08.1991 toimunud pressikonverentsil, et Baltimaade iseseisvuse tunnustamiseks pole aeg veel küps.