Mitte väga ammu oli teleküsitluses üle 90 % vastanuist sellise leppe vastu. Arusaamatult on aga meie valitsejad üsna üksmeeltelt vastupidisel seisukohal. Eriti kurb, et vabas maailmas üleskasvanud president Ilves vaikib sel teemal kui haud.

Eesti Wabariik sõlmis 1920. aastal Tartu rahu Vene SFNV-ga, mis 1937. aasta konstitutsioonist lähtuvalt nimetati ümber Vene NFSV-ks.
Praegu on tegemist Venemaa Föderatsiooniga, mis on mõnes küsimuses deklareerinud õigus
järgsust vaid seoses Nõukogude Liiduga, mis loodi aastal 1922.
Seega üht lepingu osapoolt enam pole.
Samas omandireform näitas ilmekalt, et omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti Vabariik ka Eesti NSV ja NLiidu õigusjärglane.
Juba 1934. aasta 12. märtsil tuli Eestis võimule ebaseaduslik režiim ja need, kes lähtuvad 1938. aasta põhiseadusest, lähtuvad oma järjepidevuses ebaseaduslikust režiimist…

Eestlased, võttes maha Eestis olnud Lenini monumendid, näitasid sellega oma negatiivset suhtumist ka Tartu rahulepingusse.

Eesti allkirjastas Helsinki 1975 lõppakti OSCE järelevalve all tagantjärgi aastal 1991.
Sellega tunnustati liitlaste Teherani, Jalta, Potsdami ja Pariisi konverentside otsuseid riikide, nende piiride ja piiride muutmise kohta. Eeltoodud konverentside otsuste põhjal oli Eesti Nõukogude Liidu seaduslik liiduvabariik. Ka Nürnbergi tribunal käsitles Balti riike Nõukogude Liidu seadusliku osana, mida okupeeris Saksamaa, ja mis oli agressioon.
Ka Inglismaa ja USA poolt deklareeritud Atlandi Harta käsitles 1941. aasta 14. augustil Balti riike Nõukogude Liidu osana.
Sama aasta 24. septembril ühinesid Londonis hartaga need riigid, millele harta kaitset pakkus.
Need riigid olid Nõukogude Liit ning Belgia, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Luksemburg, Holland, Norra, Poola, Jugoslaavia ja Prantsusmaa, mille valitsused asusid Londonis eksiilis, ja teised, kokku 26 riiki, mis deklareerisid 1942. aasta 1. jaanuaril ka ÜRO loomise.

Lissaboni leping on EV põhiseaduse suhtes ülimuslik ja ei sätesta Eesti - Vene piiri Tartu rahu järgi. Kui tšehhid surusid klausli Sudeedimaa kohta Lissaboni lepingusse, siis Eesti pool Tartu rahu teemat üles ei võtnudki...

Eesti Vabariigi põhiseadus
§ 121. Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepingud:
1) mis muudavad riigipiire;