Pealiskaudne Eesti.

Küsimus 1: Jah, kas Eesti on 'ametnike riik'? Riigisekretär Taimar Peterkop vastab tulihingeliselt: 'Kindlasti ei ole. Meie riik on niimoodi üles ehitatud, et riiki juhivad poliitikud. See küsimus on juba naeruväärne”.

A-hah! Kas kohe ei tulnud suhu tuttav maik? Sellisest ametnikele omasest, kummalisest 'oma kõlakambris/ peegelmajas/ suletud mullis' kapseldatud suhtumisest?

'Küsimus-on-juba-naerväärne'. See on nagu kood. Märk. Üleolevalt paljuütlev ja paljastav. Reflekselt kaitsev. Pinnapealne. Sest allolevad huvitavad numbrid küll räägivad vastu väitele: “Eesti ei ole ametnike riik”.

'...13. Riigikogu koosseisu ajal vastu võetud seadustest olid laias laastus 40% Euroopa Liidu direktiivide alusel tehtud, 50% on tulnud eelnõudena ministeeriumidest ehk kokku pandud ametnike poolt ja ainult 10% on algatatud saadikute ehk rahvaesindajate poolt. Kui panna kokku see, et eurodirektiivid kirjutavad seadusteks samuti ametnikud ja lisada sinna ministeeriumide ametnike looming, siis 90% seadustest on ametnikkonna sulest... Ametnikud on tuntud ka sellepoolest, et nad kirjutavad eurodirektiividest Eesti seadustesse kohustuslikuna edasi ka selle, mis on tegelikult liikmesriikidele vabatahtlik, aga ka selle, mis on riigile lausa kahjulik. Seda tehakse puhtalt selleks, et seadus oleks igati EL-truu ega tekitaks vastuolusid Brüsseliga'.

Küsimus 2 (lahtris 'jutt või asi'?): 'ametnike riik' teenib keda? Brüsselit või Eestit? Küsimus siis eeskätt neile, kes on veendunud et piisavalt teenides Brüsselit teenimegi Eestit. Sest klubisse kuulumisel on oma hind. Ja super sobilik küsimus see on tänapäeva moodsas Eestis. Meie väidetaval 'rohujuurte-', 'kodanikuühiskonna-' ja 'helge läbipaistvuse-' ajastul.

Ähh, kas mäletate? Või on see kõik unustatud? Taandunud? Pakun, et tasub väikse sammu tagasi astuda, ja küsida ausalt, mis on tegelikult 'arvamusliidrite'-meedia poolt 'populismi' järjepidev (ja juba megarefleksne) mahategemine, kui mitte vastasseis rohujuurte algatusele- sisuliselt demokraatiale - mis ongi mõnikord takistuseks importeeritud võõrale ideoloogiale/ direktiividele?

(Palun, pead millest välja hetkeks! Alaväärsuskompleksist? Millest täpselt ma veel ei saa hästi aru. Vaist ütleb, et nii robotlikku kaasaminemist ei ole Eestil nii jubedasti vaja. Muidu hääbume/ kaome täielikult. Julgust ja tarkust on vaja. Julgust mõelda oma peaga. Aru anda oma rahvale. See on päris inimlikkuse lakmuse test, sest heldus algab oma kodust.

See ei ole nii raske kui algul tundub...
ja filosoofiliselt ei ole sugugi mitte väiklane. Sellel on palju laiem ehk põlisem mitmekesisuse filosoofia taga kui tänapäeva 'one-size-fits-all' kitsas diversiteet.

Aga seda Pealiskaudne Eesti kahjuks ei tea ja ei ole veel oma nahal õppinud. Sest veel kummardab hetkedoktriine...).