"...Aastal 1944 lahkusid eelkõige need, kes olid teinud koostööd Saksa võimudega....."
Natuke üldiselt, võibolla läbi mõtlematult öeldud. 1944 suvel võisid lahkuda praktiliselt kõik. Saksa valitsus saatis laevad Eestisse (Pärnu põhiliselt), need lahkusid pooltühjalt.
Saksa võimudega tegi koostööd praktiliselt kogu rahvas, igaüks mäletas veel kommunistide õudusi, igaühel oli keegi Narva all punast laviini kinni pidamas. Evakuatsiooni võimalus kuulutati ametlikult välja, praegu on ülal info stendid põgenemise kohtades, ntx Sõrve majaka juures. Sellel ka fotokoopia tolleaegsest maavanema käskkirjast.
Pilt ähmastus admiral Pitka "löögiüksuse" areenile tulekuga. Hakkasid levima kuulujutud "liitladte dessandist Saaremaale", ja et "on taastatud EW" jne., jms. Need rahustavad kuulujutud "muutsid põgenike voolu vastupidiseks, kahesuunaliseks" (Harald Riipalu, Ago Loorberg mälestused). Lätis oli samade allikate järgi vooride suund ainult üks: lõuna poole, Saksamaa poole, eemale "kommunismi tondist". Samas, lätlastel ei olnud ka oma "admirali" võtta, koos vastava "löögiüksusega".....