ALGKÕRGUST VÄHENDATI?
režiimi hall kardinal Andriy Yermak intervjuus Itaalia väljaandele Corriere Della Sera ütles, et venealased ei pea rahu tegemise tingimusena enam 1991. aasta piirideni kobima (Zelensky formula), piisab kui nad taanduvad ainult piirideni enne invasiooni 2022.
Ühes kuljest peegelduksid selles avalduses justnagu rindeolukorra realiteedid, samas on tingimus täpselt sama utoopiline, nagu algnegi Edasi, Dneprini! Kui vastane rahu teha ei oska. Võivad venelased arvata.
P. S. Stambuli rahuleping nägi ette vene vägede väljaviimise Hersoni ja Zaporizhzhia oblastitest. Seda momenti ukrainlased kastuada ei osanud. Neid kihutati oma hävingu hinnaga edasi sõdima. Milline johnson selle neile nüüd kinni maksab?

Bloger vassib,tal värisevad käed või ta vahendab soga, kirjutades, et Iraanil on õhutõrjesüsteemid S-400. Iraan on omandanud Venemaalt kogu oma suure territooriumi katteks ainult neli S-300 divisjoni 32 väljatulistamisseadmega (modifikatsioon S-300PMU2, väljatöötaja relvastuses alates 1997). Nendegi tarnimist oodati aastaid. Iga patarei koosneb radaritest, juhtimiskeskusest ja Iraani eksporditud variandis 8 väljatulistamiseadmest, igas neli raketti.
Relv on efektiivsem, kui divisjonid on paigutatud üksteist katvalt, mitte kogu riigi territooriumile laiali hajutatud. Sama kehtib radarite puhul, paigutus peab vältima „pimedate tsoonide“ teket.

Rünnakuteks sellistele süsteemidele koostatakse kõigepealt vastase õhutõrje asetuse kaart, kasutades spetsialiseeritud lennukeid ja kosmoseluuret), leidmaks parimaid marsruute ligihiilimiseks. Rünnak ise toimub massiivselt, antud juhul lausa 150 lennuki ja parve droonidega, koormamaks vastase süsteeme üle, ründava armaade koosseisu kuuluvad veel vahendid raadioelektrooniliseks võitluseks, segamaks läheneva ründaja tuvastamist ja sihikule võtmist. Raadiohorisondi tagant lähenevad lennukid tõusevad vajalikul hetkel järsult kõrgusse, tulistades sealt välja radarivastased raketid, varjudes seejärel uuesti nähtavuse horisondi taha. Läheneti Iraagi õhuruumi kaudu, kuhu tulistamist Iraan ilmselt vältis.
On viiteid, et rünnakus kasutas Iisrael kvaasiblallistilist manööverdavat raketti AIR LORA, mis võisidki raketitehase hooneid tabada. Nende väljatulistamine on võimalik kauguselt, kuhu S-300, laskelatusega 150 km, ei küüni.

Kloaak tühjendas konteinerit!

WW III...🤔

https://www.iltalehti.fi/ulkom...

Selydove langes. Mis edasi? Selleks vaja mõista venelaste uuemat taktikat. Et kuidas Vuhledar ja Selydove tagasi võeti? Seda ei tehtud otserünnakuga (mitte лоб-atakiga,nagu bloger heietab), vaid hoopis tiibadelt haarati, varustusteid läbi lõigates. Sissepiiratutele jäeti aga ka väike aknake, mõni tee või rajake, mis muidugi tule all oli, et nad saaksid jalga lasta. Päris nurka aetu teatavasti võitleb metsikult, aga kui tal on võimalus pääseda, siis seda ta ka kasutab. Pealegi, nõnda välditakse suuremaid linnalahinguid ja hooned ning kommunikatsioonid saavad palju vähem kannatada. Linn saab ju venelastele. Novorossia ikkagi.

Peale Selydovet on järgmine suurem eesmärk KURAKHOVE, kindlustatud linn Selydove ja Pokrovski vahel, paarkümmend kilomeetrit Pokrovskist lõunas. Kurakhove võtmiseks arendatakse praegust järgmisi tegevusi: vallutatud on Shaktarske (asub Pokrovskit varustaval ühel trassil linnast läänes) ja sealt arenetud põhja poole asulasse Yasna Poliana, suunda jätkates jõutakse Rozlyvisse ja kohe seejärel Konstiantynoplisse. Viimati nimetatu paigutub aga juba Pokrovoskist varustaval põhimaanteel. Seega on venelaste tegevussuund selge: võtta Pokrovsk puuri nagu Vuhledar ja Selydove varemalt ning sundida Ukraina relvajõud läbi tule all oleva vabaks jäetud teekese kaotustega jalga laskma, eriti pidades silmas, et viimased krooniliselt hilinevad taganemiskäsu andmisega.
Mis aga lombitagusesse elevanti puutub, siis tol on teisigi muresid, eeskätt Iisrael ja Hiina. Eriti Hiina. Ukraina aga ei õigustanud lootusi nii suurel nagu ehk arvati; abist toimetati tubli tükk kõrvale, desertööride arv kasvab, võidukursil nad ei ole. Venemaa majandus vastupidi kosub ja rahvusvaheline autoriteet taastub. Tuleb vaid jälgida, et Kiiev liig suurelt ei kaotaks, siis läheks strateegiline tasakaal päris käest.

Püüdke aru saada, et siin kommenteeritakse Ukraina pinnal toimuvat proxy sõda ja sellele pühendatud blogi, mitte niivõrd Venemaa, USA või Hiina muid probleeme. Nendel teemadel esinemiseks on kindlasti spetsialiseeritumaid väljakud. Seltsimees on aga lausa haiglane tühjendama oma solgitoru Venemaa teemal igal ajal ja kohas, küsimata, kas urineerimine avalikus paigas ka sobilik on.
Juudiriik sõdib kümme korda nõrgema Hamasiga juba TERVE AASTA aga mõned päevad tagasi lendas droon otse Netanyahu eramu magamistoa aknasse. Peaminister jäi ellu vaid seetõttu, et teda polnud kuudis. Millisest võidust siin rääkida? Iisrael on hoopis raskustes. Või see Iraani ründamine, kus tabati mõnd objekti, milleks tuli mobiliseerida 150 lennukit! See muutis küll vähe. Oli sümmeetriline vastus Iraani varasemale löögile umbes samade tagajärgedega. Sellised korraldataksegi vaid enese au jaluleseadmiseks. Omal ajal pidasid aadlikud taolistel puhkudel duelle, tulistades üksteisele sageli (meelega) jalga. Nii ka siin.
Seltsimehe haiglane olek ilmestub ka tiraadis HIINA teemal. Seda teab ju lapski, et Hiina tuleb pangaautomaadi ja siiditeega, mitte (Kalašnikovi) automaadiga. Seepärast meeldib Hiinale avatus - majanduslik globalism. See on üldteada. Too aga kulutab siin aega, teadustamaks oma „avastust“. Teha pole midagi?
Tuletaks seltsimehele meelde, et Hiina-USA 50 aastast „sõprust“ ei katkestanud mitte hiinlased. Seltsimehel tuleks eneselt küsida, miks USA ALUSTAS äkki pealtnäha lausa heast peast konfrontatsiooni ja kas need põhjused on siis nüüdseks läbi või mitte ja millistel asjaoludel nad võiksid jälle ühise keele leida? Vastane (mõnikord ka „vaenlane“) nr 1 – Hiina, nr 2 Venemaa. Järelikult on neil kahel midagi ühist. 50 aastat sai pidada „sõprust“ aga üleöö tehti vaenlaseks! Mis on see ühine mis teeb mõlemast USA vaenlased? Nii et kui seltsmees unistab uuest USA-Hiina „liidust“ siis vastaku kõigepealt ära need küsimused. Kusjuures asi tõsineb. USA on end Taivaniga, mis Hiina vaates on kõigest nende ülemere provints, üleliia sidunud.
P. S. Vihje Vietnami sõjale USA-Hiina suhete kontekstis on just nimelt faktor, mis nendevaheliste suhete püsivust mitte ei kinnita vaid vastupidi, vihjab nende ajutisusele (sõltuval olukorrast). Juba mõnda aega aga tugevneb nimelt anti-Hiina hoiak. Seltsimees seletagu ära kuidas neis oludes vaenlasest nr 1 peaks saama sõber nr 1. Kuni ta seda ei tee on tegemist tühipalja heietusega dollaritrükkimist kui elevandi vee peal hoidmise meetodit hardalt fännava comridi suust.
NB! See siin ei ole kommentaarium Hiina-USA suhete arvustamiseks. Leidke endale sobivam platvorm.