Võtan kõik eelnevad süüdistused väliseestlaste kohta tagasi. Rängalt eksin kui nimetan neid kodumaa reetoriteks. Mu arvamused ei ole üldsegi põhjendatud.Siinsed komentaarid on siiski mind valgustanud väliseestluse tegelikusest.

Väites, et pagulased pôgenesid Eestist paremat elu otsima, on absurdne. Olen teine generatsioon ega meie perekonnas ei olnud kedagi, kes oleksid sôja keeristes ära läinud. Kuid olen aastate jooksul tutvunud teemaga ja inimestega. Ise lahkusin Eestist 70-ndatel aastatel abielu kaudu. Minule vôidakse väita, et läksin paremat elu punasest vanglast otsima ja ma ka ei eita seda. Minu loomuga oleksin samuti lôpetanud dissidendina Siberis. Loomulikult kasutasin armudes vôimalust N-Eestist lahkumiseks. Kuid ka mind ei oodanud ees kui kôva töö, vôôraid ei ole keegi enda hulka soovinud ja tööd pidi tegema rohkem kui kohalik ning tôestama, et on vôimeline vôôras keskkonnas läbi lööma. See ei ole ka tänapäeval sugugi teisiti, igaüks, kes läheb vôôrsile kas ôppima vôi töötama vôi abiellub, peab alustama nullist. Mitmed tudengid, kes käivad koristamas, lapsi hoidmas, teenendas, vôivad kirjutada sellel teemal romaani. Tihtipeale koputab nälgi kôhus, kuna kuu on pikk ja stipist ei jätku vôi tööd ei leidu. Sôja keerises ei pôgenenud aga mitte ainult eestlased, vaid ka teised rahvused. Kedagi ei oodatud ega kodurikkusi ei saanud kaasa vôtta. Inimesed, kes heidavad pôgenikele ette kerge elu otsimist, on lihtsalt rumalad ja kadedad. Ja, kui midagi uuel kodumaal üles ehitati, siis ehitati see oma töö ja vaevaga. Punast vaipa kellegile ette ei levitatud ega neile tere tulemast öeldud. Pôgenema pidid näiteks Hitleri vôi Mussolini rezhiimi eest ka paljud inimesed, isegi Thomas Mann perekonnaga, juutidest rääkimata. Kas nad kôik läksid paremat elu otsima? Paar aastat tagasi hooldasin ühte vana eestlannat, kellel polnud sugulasi, taelas
sotsiaalabist. Eestis olevad sugulased pressisid temalt välja viimasegi raha, lubades vôtta ta enda juurde Eestisse. Vanatädi elas kohalike eestlaste almudest ning kui raha enam ei olnud, ei olnud ka lubajad enam temast huvitunud.
Kallid pagulased, ärge laske ennast teadmatutel inimestel provotseerida. Sellised inimesed on kibestunud, nad ei tunne maailma ega ajalugu - teame ju psühholoogiast ja ajaloost kôik, et just teadmatus tekitab viha. Hitler ässitas juute vihkama - kuhu see viis. Ning ärgem unustagem, et ka sotsialismi ideoloogia ôpetas imperialiste ja pagulasi vihkama. Môned pole sellest aastaid neile külge puugitust vihast tänaseni üle saanud. Panen Teile ka südamele, mitte kôik eestlased ei olnud nôukogude ajal koputajad ega totalitaarse süsteemi pooldajad. Nemad pidid tahes tahtmatult selle süsteemi üle elama ja seal oma koha leidma. Me peame siingi hakkama asju diferentseerima.
Kahju on, et ajakirjandus ei valgusta Eestis rohkem pagulaste elu-olu ja ka vastupidiselt, väliseesti ajalehed valgustavad liiga vähe elu N-Eestis, mis oli tegelikkus, mida môtlesid inimesed, kuidas nad eluga hakkama said. Kuna lähiajalugu on tänaseni läbi töötamata, siis ei tea paljud üldse, kuidas nende ajusid sotsialismis manipuleeriti. Me oleme välismaal harjunud lugema erinevaid teooriad, meil on vôrdluskohteid, oleme saanud reisida. See kôik on suuremal osal kodueestlastel puudunud.
Edu ja häid (mitte vihkavaid) môtte- ja kogemustevahetusi soovides

Kadri

"Ise lahkusin Eestist 70-ndatel aastatel abielu kaudu. Minule vôidakse väita, et läksin paremat elu punasest vanglast otsima ja ma ka ei eita seda. /--/ Inimesed, kes heidavad pôgenikele ette kerge elu otsimist, on lihtsalt rumalad ja kadedad."

Loll on see, kes end õigustada ei mõista.

Soovitan toimetusel kôik kommentaarid kustutada - venelased saavad ainult kôhutäie naerda nende kommentaaride peale. Eestlase kôige parem magustoit on teine eestlane.

kus on loogika? Keegi ei sôima siin venelasi, kes Lenini vôi Stalini eest jalga lasksid? Vôi siis idasakslasi, kes pôgenedes läände mitmesti oma elu kaotasid. Läbi aegade on inimesed pôgenenud diktaatorite eest. Vihata ja lammutada on kerge. Millegi ülesehitamine nôuab aga tööd ja vaeva, sinna juurde suur annus môistust.

... on väikerahva eksisteerimine nii kodus kui mujal maapallil. Leivalaud tundub ka mujal olevat väike ja tegelikult nii ta ongi ja kui juurde arvata arhailise eestlase iseloomupärand kogukonna e. perepea piiratusega kaitsta oma järglasi nagu hani oma poegi kuni nad ise rebase kõhtu või paremal juhul kuhugi lendu tõusevad, siis imestada polegi enam midagi. Väliseestlasi eraldab üks iseloomujoon kodueestlastest, et neil on see eesti arhailise perekonna järjepidevus säilinud, aga kodueestlasel on katkenud. Katsugu keegi nii lihtsalt väliseesti kogukonda trügida ja seal midagi korda saata, siis mingi ajajooksul saab ta oma kolaka kindlasti. Oskar Loorits iseloomustas eestlast vapustavalt lihtsalt. Ta on metsainimene ja kui naabrimehe naine on parem ja töökam, siis keskajal lõi ta naabrimehe lihtsalt maha ja kõik. Ainult et nüüd on metsade asemel linnad ja kaika asemele peenamad nuivahendid. Alati ei ole ju vaja maha nottida vaid ka muud moodi asjaga hakkama saada. Lõunalaud teatud eesti tüüpidel peab ju alati kaetud olema. Kõike head ja kui on midagi valesti, siis jätka.

Aga neil ju sellist ajalehte ei ole. Nende üle võib niigi naerda, paremini öeldes - nutta.

Kas mõned Eestimaa inimesed tõesti usuvad et Eestlased tulid siia pärast sõda selleks et siin oleks parem elada? Paljudel oli see just vastupidi. Eestlased jätsid maha oma kodud ja materjaalsed asjad ja põgenesid Rootsi ilma palju millegita. Vähesed viisid kaasa rohkem kui ühe kohvri. Need inimesed olid näinud seda suurt terrorit mis oli Eestis "punasel aastal" ja põgenesid punaarmee käest suure hirmuga. Paljud ei julgenud isegi Rootsi jääda sest Nõukogude Liit oli nii ligidal et tõesti ei teatud kas punased on varsti ka Rootsis. Mindi siis kaugele Kanadasse, USAsse, Austraaliasse, jne. Paljud kes olid kõrgharidusega ja elasid Eestis väga hästi enne sõda tegid siin mesta või vabriku tööd. Nüüd eestlased on küll üks rikkam rahvusgrupp Kanadas aga see võttis 50 aastat ja palju rasket tööd meie vanemate ja vanavanemate poolt.

Sul on tuline õigus. Aga ajaga tuleb ju kõigil kaasas käia.

Juba ainuüksi kommentaar, et vene luure ei tutvuks EE-ga on naeruväärne. Igale luurele on tähtis saada teada, milline ôhkkond valitseb riigis ja rahva omavahelistes suhetes. Tasuks natukenegi tutvuda näiteks KGB materjalidega. Eesti keeleski on lugeda Mitrohhini arhiiv. Vôi millega tegeleb CIA ning teised luureorganisatsioonid. Ka KaPo tutvub materjaliga.
Pealegi, pagulasi on olnud igal pool ning nad ei läinud paremat elu otsima, vaid olid sunnitud repressioonide ja piinamiste eest pôgenema. Viimati Bosniast ja Kosovost. Aafrika riikidest rääkimata, kust päeviti saabub pagulasi.

Esmene kommentaar Eesti Elus oli ühest Venemaa suurriigi saatkonnast kolm tundi pärast WWW.eesti.ca avamisest. Aadress oli siis teada ainult paaril inimesel ja oli komment Harri Tiido kõnele NATO konverentsilt Torontos.

Siinsed arvamused on suuresti korduvad, sest et ega eestlased pole oma suhtumised Nõukogude ajasse või sellest põgenemisse üldiselt muutunud. Elu on edasi läinud, ja nii on siiski mitu tubli generatsiooni enda elu üles ehitanud ja uhkelt elanud väljaspool Eestit. Praegu tundub et kodueestlastel on seesama võimalus kätte antud, mida paljud poleks 20 aastat tagasi eluilmaski uskunud! Igaüks on teretulnud Eestisse elama; mina lausa tuliselt seda soosin. Aga nendele kes soovivad oma elu elada nö. paguluses, ka see on nende vaba valik. Aga ärme Jumala pärast raiska enam aega üksteise peale kaebamisele-see on nii eestlaslik kui võib vähegi olla!!!!!!!!!!!!!!

Tundub, et OHOO on päris segaseks läinud!!!!!!!!!

Kirgi küttev artikkel pagulusest - pagulased olid ohvrid samamoodi nagu Eestisse jäänudki. Kujutagem endile tänapäeval ette - sööme rahulikult ôhtusööki ja äkki heliseb uksekell. Ukse taga relvadega maskeeritud mehed, kes annavad 5-15 minutit aega asjad pakkida ning vägivallaga ähvardades viskavad meid välja oma kodust, mille ehitamiseks oleme suurt vaeva ja kokkuhoidu näinud. Peame alustama lastega (imikutega) pôgenemistee. Praegusel hetkel on see meile, uuele generatsioonile ainult fantaasia, teave, mida tunneme ainult filmidest vôi raamatutest. Kuid pagulased ei olnud, nagu mitmed eelpool juba kirjutasid, ainult eestlased. Pôgenikud olid isegi sudeedisakslased, kes aeti vôitjariikide vaikival nôusolekul välja näiteks Tshehhist. Paremat elu nad otsima ei läinud, vaid neid sunniti pôgenema, sest oli üleüldiselt teada, mida tehti nn. kapitalistidega. Vene aadel ja intelligents sai seda 1917.a. samuti oma nahal tunda. Kes ei olnud sônakuulelik rezhiimile, pandi (kui hästi läks) lihtsalt seina vastu. Piinamine enne mahalaskmist oli siiski reegel. Mida siis ette heita inimestele, kes pôgenesid ja kellest said pagulased vastu oma tahtmist?
Eesti Elu ei ole muidugi kohe mitte venelaste häälekandja, vaid tolereerib mitmesuguseid arvamusi. See on tore. Kuid on täielikult reaalne arvamus, et vene luure kontrollib samuti nagu ennevanagi enda huvides kôiki meediakanaleid, EE ei ole siin mingi erand.- Diplomaatilistes esindustes on tavaliselt alati üks töötaja, kes loeb päeviti kôik ajalehed ja teeb loetust kokkuvôtte.
Seetôttu ka minu soovitus, rohkem lugeda, ennast informeerida ja mitte üksteist sôimata. Sôimamine näitab, et argumente ei ole. Vahetage môtteid, kirjutage oma kogemustest nii siin kui seal, see avardab maailmapilti.

Jajaa, ...ja maad võttis vaikus väikese metsarahva, jäneste ja oravate seas kui sai selgeks, et karu kuulab pealt. No mis siis nüüd teha, võtta kosmosepaadid ja põgeneda Kuule? Sinna pole venelased siiamaani jõudnud, saaks rahulikult kodu- ja väliseestlaste omavahelised asjad sirgeks rääkida....

Ärme kiru neid põgenejaid miski, sest et isegi Välisministeeriumi andmetel on teada, et Konstantin Päts tegi "üheteistkümnendal tunnil" kõik, et saaks USA-sse, kuigi see osutuks liiga hiljaks. Tore on et eestlased said vabaduse eest võidelda välismaal, tänu selle et nad tollal moodustasid küllaltki suur kogukond oma maades, kuid sama tõepoolest müts maha nende ees kes sisemiselt võitlesid selle eest, et eestluse vaim jääks püsime nende järeltulijatesse. Tegemist on kahe väga erineva missiooni tunnetega, aga nad olid mõlemad vaja, ja tagantjärele pole midagi suurt kiruda..mõlemad pooled täitsid oma ülesanded väärikalt!

Tegelikult surmahirm saatis Teid Kanadasse;,julgeid ja vaeseid tabasid tiblad.Idamaalaste pool selliseid trikke teha ei soovitata,reetmine asendatakse surmaga,[v.a. naised & lapsed]