...võib-olla nüüd ärkab unest...

Pikk artikkel, alles lõppus on tähtsam osa:

..."Läti president Vaira Vike-Freiberga näitas sel nädalal teed teatades, et osaleb mälestuspäeval Moskvas, kuid pole veel otsustanud, kas ta allkirjastab sel korral ka piirilepingu. Juba sellest üksi oleks piisanud, et anda Moskva propagandistidele ületunnitööd näitamaks seda kui Läti järeleandlikkust Venemaa huvidele. Kuid tegelikult tegi Freiberga palju enam – ta avaldas üle maailma deklaratsiooni, milles pigem tema kui Moskva defineerib 9. mai tähendust.

Vene plaan kukkus läbi

Oma ulatuslikus ja elegantses avalduses, mida peaksid lugema kõik, keda antud teema puudutab, märgib president Vike-Freiberga, et tundis end olevat kohustatud kogu maailmale meenutama, et inimkonna kõige hävitavam konflikt võinuks jääda olemata, kui Saksamaa ja N Liidu totalitaarrežiimid poleks Molotovi–Ribbentropi paktis sõlminud salajast kokkulepet jagada omavahel Ida-Euroopa territoorium.

“Mälestades neid, kes kaotasid elu Teises maailmasõjas, ei tohi me jätta meenutamata Stalini ja Hitleri poolt korda saadetud inimsusevastaseid kuritegusid. Me peame nimetama neid kaht totalitaarset %@!#$& nimepidi, et maailm ei unustaks vastutust, mida nad kannavad maailmasõja vallapäästmise eest.”

Läti riigipea osutas, et tema riigi jaoks saabus Teise maailmasõja lõpp aastaid hiljem kui 1945, alles 4. mail 1990, kui võeti vastu N Liidust sõltumatuse deklaratsioon.

President jätkas, et nüüd, mil Läti on Euroopa Liidu ja NATO liige, osaleb ta 9. mail Moskvas Euroopa liidrite tippkohtumisel. See samm on “austusavaldus neile, kes langesid Teises maailmasõjas”. Kuid suure kurbusega meenutab ta ka “uut Nõukogude okupatsiooni Lätis ning tohutuid inimkaotusi ja kannatusi, mida see kaasa tõi”.
Ükski Kremli poliitika tehnoloogidest, kelle plaanid kukkusid kuu aega tagasi Ukrainas haledalt läbi, ei suuda sellele sõnumile vastata.

Järelikult on Läti president juba andnud hindamatu panuse Moskva kohtumise tegelikkuse ümbersõnastamisesse.

President Arnold Rüütlil on absoluutne õigus suhtuda teemasse erilise ettevaatusega. Kuid tema Läti partner on näidanud kätte ühe parimatest viisidest võtta sündmusest osa, ise lõksu langemata. See on midagi muud, kui Moskva ootas, ja samas midagi sellist, mis annab Balti riikidele palju rohkem, kui nad oleksid mis tahes muul viisil saavutanud."

Goble siiski soovitab eestlastele, et nad suunduksid teispool kuristikku.....ajad muutuvad, ja mõtte ruumid milles antakse hinnangud teatud ajaloolistele seisunditele samuti muutuvad. Goble on sellest väga teadlik...ja põhimõtteliselt hoiatab eestlasi olema valmis seda mängu väga tõsiselt mängima. Probleem on see, et meie ei ole oma ajalugu suutnud näha kui mängu kaarti...nüüd vast peame õppima....